Monday, May 19, 2008

HÂMKULMUT(IDIOM& PHRASES)

ÂH BUPSHI BANG= gim mama, thatawl mama,piathawlou.
ÂH NÊLKÂI BANG=thupi,lien,loupi.
ÂH SINKHA BANG A KHÂ=thethuoi,tuimaw,deimawhuoi mama.
ÂH-ÊH ÛI BANG=mihingte atawm vang u’a kithutuoh uh hausa uh, tualeh thuneina nei uh.
ÂHNOU TUIKIE BANG =halmaw mama,hâtmaw mama.
ÂHPA NUPA BANG=kituoh,ki-îttuoh,kithutuoh,omkhawm.
ÂHPI IN ÂNOUTE AHAKÛI A AHUI BANG=enkol,poimawngâi, kol.
ÂHTAL KHUONSIE BANG=thusie,pâupêng,mi toh kituohlou.
AKÊL LU PHÛM DAWH=a thugûh phuol kipholkhie,ahina tah kilangdoh.
ANÊUPÊN IN ÂH KÂNG CHIE LOM=sil khat poupou mi khat in a satan lawmloupi huoihamtah a,a lom.
ANNJÂNG KHA BANG=tuilou,tuimaw,zâh nuom huoilou
BAWNGPI KIPHIN BANG=thumangmaw,kiphinsie,thununglou.
BELENGTANG KHIEH BANG=thu akihil hil vanga lut lou,tum joulou,thawn.
BELTA BU DU=dugaw,deigaw.
BUIPI AKUO APHÂH KUON A TAWP/KIA=tupna ahilouleh sepna khat pou alawchin kuon a khawlsan,gim sasa asepgimjou a aga aneh kuon a tawp.
BUI TOHOL BANG=buoisah mama, sugenthei mama, om ngimsah l lou.
CHINTUIGU KANG JÊN A PANG=aneisate teng seng a pang, hatangtaha pang bembom,tha leh zung neiteng toh pang.
DAWI HAVANG KÂL A SUOHTA=zauhuoina mun pana vangphathuoitaha a suohta.
GÂLLU GÎNG A GÂLLU TUOH=pêltheilou sil gênna,mun khat apata kuon a gâlging a atâi leh atâina mun a gâl ana veve, mawpuohna khat a tâisan leh mawpuohna lienjaw sêm leh gihjaw sêm tuoh .
GOUTANG KILIA BANG=ginsie,lim mama,thanuom mama,kipei lele kawi.
GUOLPÂU DÊHNA ZANG=mi toh kidemna zang,mi dêhna zang.
HÂHKOL HET=gimna thuohsah, gimsah,buoisah,puohgih pie.
HÂUSA I GÊN LEH HÂUSA HINGSUOH=mi khat thugên kigên lâitah a tua mipa hing suoh,thugên khat tângtung.
HÂUSA NGAI LOU HÂUSA= vâihawm ngailou vâisai,thukhen ngailou thukhen,vâîhawm siemlou.
HOULIM SA SÂNG IN TUIJAW=houlimna poupou nuom kisa,kihoulimtuona khu apei lam kithei pah manlou ahijieha sa tui mama toh kitêtuo.
HUI MUT SUONG SE BANG=athugênte,athuhilte khat bil a lut joulou,atuhna dînga tulou,a natoh a thawnsuoh.
INN GUO LEH GAM GUO=innsungmi leh pulammim,mi kinâîpi leh midang kinâîpilou.
JAWNG HA THEILOU JAWNG HA THEISAH=theilou dîng sil khat theisah,pilsah,JAWN
G IN AMA KHÊNG MU LOU A MI KHÊNG AKAW=ama-leh-ama mîtmawna/mawna/chitlana ki-enloupi mi mîtmawna/mawna/chitlana gên gige,mi ngaw zing.
JAWNG NÊH NGÂU IN SANG=abawl khâhlou silkhat jieha liêuna-pânna tuoh,aliêuna lou dîng mun a valiêu kha.
JAWNG THUOH DÎNG NGÂU IN ATHUOH=pilvanglou man a thuohlou.
KÂMKEI IN AGIEL HENG LOU=abepbep,angaibep,agîtlouna mangthang tuonlou.
KAMKOU MEISIE=gintatloupi a meisi apata meikuong suoh.
KAMSIEM IN SIEL LEI SANG=kampha tawisiem khat in mi lungthah lâî zong alungkimsah thei hi,thu-leh-la gênsiem khat in thu agên leh liêuna mâithei.
KHANG HLIM PHEDÊN BANG=kimut tui mama,imut tui sêngsêng in a kiphoh leh zong khang thei lou.
KHÂU SÂU SÊNG KIKÂI-AWH=thu-leh-la akigên sawt leh buoina pieng.
KHUOILI TE NUPA BANG=nupa ki-ît mama,kituoh mama na asep uhleh sêmkhawm, a nêh uhleh nekhawm,atou uhleh toukhawm, adin uhleh ding khawm kigênna ahi.
KHUOIPHÂNG BANG=lien,gol.
KHUOIPI HÂNG BANG=lungthah mama,thangpâî mama.
KHUOIVA DE BANG=na sêng mang lou,gâûnat.
KHUOIZU HLUM BANG=hLum,hum,tui,lim.
KHUOL HOL LEH GIP HOL KITUOH=deidân kibang leh ki-îtte gênna ahi.
KHUOI SIM/SUTE’N ALIEH UHHI= natong leh nasêmte’n aga themkhat bêh ane têitêi uhhi.
KHUOLZIN SALIEM ZUI IN PANG SI’N=mi khuo ah va lîp sêng si’n len tua khomite va subuoi kawi si’n apiehpieh uh toh lungkim mai in.
KHUTNUA KHUTMA LIEH=zuoutat,ginomlou,lepchia,lepchie.
KIGÛLLÛH=kidaphou,kidapkup,agûh a kimu.
KIKHÂUPHE NGAWNG DOT=kisim huotbawl.
KÎ LEH NEI BANG=kingâî mama,kituoh mama,ki-ît mama, kilungsiet mama.
KI-UI THUONG HUP=dih leh dihlou en lou khuol lou akipawng panpi.
LAWI NÂH SA BANG=thununsah bai lou,thumansah hasa mama.
LAWI SIH SIEL SIH A SI= ût leh ûtlou omlou a pâubawl têntun.
LIENDOU LEH THANGHOU MÎM TANGKHAT KIPHALHAWM BANG=ki-ît mama,kingâî vatun,kilungsiet sêngsêng.
LUITA SUA LEH BÊLTA PHÛL BANG=huoisie mama,gum mama, om ngimtheilou.
MÂI DAWNG BANG=hoi sepsop,ngêh sepsop,khangdawng mama.
MAWNG BANG KIKAWI= ki-ît mama.
MI KHUT A GÛL HING MAN=mi lepchia leh ngiansiem(chalâk) ama bawl tânga mi bawlsah,bangma tong pei lou a mi tohsa leh sepsa ngam kigênna ahi.
MI MU MASA HA MU MASA=eima sânga tâjaw leh piljaw kigênnna ahi,upa.
MITHAHTE NUPA TUNGTUON KITU BANG=kidemna,kidêhna gênna ahi.
NÂNG HIEM BANG=pil,khel,taima,hât.
NÂUPANG KÂNG KÂ BANG=sil chinteng mawh diegaw,deigaw chinteng mawh nei sawm.
NÂUPANG PÂPE DEIGAW=amanphatdân leh ajieh theilou a sil khat poupou mawh deigaw,mawh âm.
NÊHLOU DÎNG VONGGA KA KEI LEH MAH=lunglut tahtah loupi a sil khat avabawl leh tuitum joulou,ama toh kisai lou sil khat avabawl leh hasa mama sa thalkiadoh.
NELOU DAWNLOU NEPHU BUON BÂNG=
NGAL HAPÂ BANG=gînhuoi mama,hât mama,lûn mama.
NGALTA LEIKOU BANG=mimawl kamtam gênna,kisuhkhâhna simtham lou ahivanga na tham,thu nêunoukhat apata thuhuo- isie suo, na mama.
NGALTANG HAPÂ BANG=gînhuoi mama,hât mama,lûn mama
NGÂU MÂI KÂNG BANG =mêlsie mama,hoilou.
NGÊNTANG TUMSUH BANG=kinuale nawtalou,lunglut mama, lutthuh,lutzang.
NGÊUNOU TUOPASAL ZANG LAWNG KHÂI=mi pasal ching khat china.
PAT NÊM BANG=thunuom,zâînêm.
PENGLAM ÂIKUO SAW BANG=zuou,akilawmlou sil khat pou dugaw leh deigaw.
PENGLAM SAKHI MAT BANG=sil khat theichien loupi a vâîsai mawh,hamva,tâpva,tupna bei,lunggêl bei.
PENGLAM SHU THEI=zongsang,sil khat athei vânglah khat tuden bawl dendon,bawl mielmuol
PHEISAM BIE NA BAH=abul lam a hâusa leh nuomsa mama tawp lang a a’ng vângsete kigênna ahi.
SAKHI THAT LOU NGALTANG TUM=a kalvâl a sil khat poupou nei sawm muna neilou pi a ,gari hoi nei sawm,thakhat a hâusat mawh sawm,bawl joulou dîng sil tum.
SANG-ÂH BUHTOM=innsuong dudah lou,hindan dudahlou.
SANG-ÂH PALAI=mi zuou,lepchie.
SAWMTANG KHAT ZUNTE=innsung khat a mi khat a minsiet leh innsung miteng a unpi u’a minsie uh.
SAZUH KÎ PUOH= amin maimai a apuoh.
SIEL GUO THUOH A THUOH=hasa nanleh, genthei huoi ma nanleh zong thuoh pâupâu thuoh tinten.
SIEL IN TOT LEH NÊH ATHUO=hoisa mama ahivanga gênsie gawp thop,gênsiet leh nêh athuo.
SIEL KOT KÂNLA BANG=mâitâng joulou,lawching lou,piching joulou.
SIEL NÂH SÂ BANG=chîl hasa,thumanglou,thunung lou.
SIEL SHINUA SIEL DÂI KÂI BANG
SÎ LEH BÂL BANG=kituoh mama,kithutuoh mama,ki-îttuo mama.
SUMKUONG CHIENG PÊ=sil khat athei leh hasuo nuom nawnlou tutâh den,lungsim kiheng theilou,kikhêltheilou kigênna ahi.
SHITHU NAM JÊN A PANG=ha pan a pang,kithakhêtlou a asepna khat a tangpan a pang.
SUONG TUNG A TUI SUN BANG=dêulou,thumanglou,gênte ngâilou.
TAGA NAWI MU BANG=nêh khâhlou mu khâh lou sil khat athei chienga akalvâl a ne mu sawm.
TALTÊNG(TANGTÊL)SITAN BANG=lungtom,lungkhawh, hiemngam gênna ahi.
TAWM TAWI NGAILOU TAWM TAWI=vâihawm ngailou vâihawm tuachia vâihawm siemlou.
TEM BEI A NGAWNGTAN=mi khut a bang khatpou mat sawm ahisihleh tha sawm.
THASIE HUL DU=nasêm peiloupi a,sa tuitui du,nasep kukal loupi ann tuitui du.
THASIE TÊHSIE TANGDEN=tehsie nasêm joulou banga nasepna apata kihemkhe mang,nasepna apata kilep mang.
TO-U BANG A PANG=mi khatpou khu anêu vânga pang têntun, lunglien.
THUPHA IN KOTBIENG KÂN LOU=Thupha leh thuhoi khu mite’n ajâh chiengun agên gênsawn ngâp khol sih uhhi.Thuhoi leh thupha gênsawn hasa kisa hi.
THUSIE IN MUOL KUO KÂN=Thusie pên mite’n ngâinuom in khat jâh khat in ana gênsawn pai hi.Tauchiin akithejâh bai mama hi.
TUI BANG KIGAWM=kichimat,kitêng,kinung,kithutuoh.
TUI BUOHSA LUOKIATHEILOU=Hun peisa kilekia theilou in thu kikhêlsa bawltha kiathei nawnlou.
UI MEI KHUP BANG=meipuoh,meidawi,jâu mama.
UI SUMLU=zumna bei a sil khat mu sawm,neisawm,nêhsawam.
UIMAW GAMSU BANG=tâpva,tupna neilou a mawh pângva.
UIPI MÂI A SAGUBAW KILIA=tâ,jawl sawm.
UI SHI A SHI=zumhuoitah a shi,mi mawhna banga shi.
UM TOU=tou muong,bangma ngaituona khawh neilou a tou muong.
VÂI LAH ZUNTHAH BANG=apanna bei,lungsim sunga mi thugên khatbêh zong lut lou,lunglut lou.
VAKHU TUINI BANG A KILOM=kihawmthaw mama,kikhuoltuo.
VAPHUOL MOULA=mou deisahtah k hat pui,mou pui.
VÂUPA BANG A PÂ=ngou mama,êm setsot,pâ phingpheng.
VOHPI MÂI A SUONGMANPHA KILUI BANG=sil manpha khat a manphatdân theithei lou.VOHPI NGÂH MANG NGAILOU=numei hoi lungching leh anua ama khuolzingte in khiel ngailou.VOMPI SA HAWM=a hâm joupên leh a thahâtpên in satan tam a kitan a, midangte pên anêu nounou atangsah hi. ZU-LEH-SA NEKHAWM=kipawlthei,kilawipawl,kichimat.
ZU LEH VA HÂM NGÂI=khongâi,lung ngaituo.
ZUN LEH ÊH SUOH=pannabei,mahthah,mangthang.
ZU SHI VA SHI A SHI=shi ginalou a shi,gamtum.

GUOLLUI HÂM (Old words)
ÂI=siempu in azah thusim,khamthei leh guithei nêh leh dawn sil.
ÂI-AM=lungvâi,lungmaw,tavai.
ÂIKOHÂN=âipi akuo a hângsantah a apan bang a mi koipou khat akhosung-avêngsung a hângsan ngam tualeh kipâusah apulam apwt chieng a meipuoh mama.
GÂUKOU=vângphalou,hamphalou,kâmphalou dînga mim samsie.
GÂUSAM=gâukou,vângphalou,hamphalou,kâmphalou dînga mim samsie.
GÂUSAP=vângneilou,ahingmaw, apoimaw, ashithei dîng a samsie.
GÂUSAPNA=samsietna,shisamna,kamsielawna,hâmsietna
GIE=mul,vamul.
GIEPHUOL=gamva chieng ahisihleh mihonpi a opkhawm chienga giena mun.
GONGVÂH=phâhvâh,mi apanna omlou a kipumva thâu.
GONGSAN=nêh-leh-dawn lam a lawptawp,dugawhâu,dugawl.
GUOLPÂU=mi simmawna,kalphêt,phinna.
GUOLPÂU DÊHNA=mi simmawna dêhna
GUOLVÂH=mipi vâhna,zapi annluina,annzaluina.
HÂHKOL=sil gil mama a kisui; ngawng a kithuo van puohna vanzah.
HÂIKÊH=ûmgaw akikim a,kiphal hah kikhuotkuoh,mêtui hawpna kizang.
HÂIKHAT=bângkuo khat,bê khat sung a tulpipa phalna om leh om sih leh zong a innsung khat kihuoituom khu hâikhat ahi.
HÂNDÂLNA=Shivui jou a zîngni in tu leh tate’n hântung sing leh guo toh îm bawlna.
HÂNKHUOM=salu leh âh giesawnte tâhna hântung a kiphut khuom.
HÂNLA=mipa khat in sa leh gâl amat chieng a kipohna, kiphatna, kitângkouna leh a hânsanna etsahna dînga osângtah a alasah.
HIENGKAWM=Nu leh pa, U leh nâute va kawm.
HUGÊN HEHU=thupigên, uonggên, pigên.
INN SIENSUO=inntha kiluo masang a Pasien kûng a kilatna.
INNGAM=hlâh leh suon bei,mangthâi,chibei
INNGUO=midang,innpilou,innsungmilou.
INNPIPA=innsuongpa,inntêhpa,numei mouthasa a pasalpa’ pa. INNPINU=innsuongnu,inntêhnu,numei mouthasa a pasalpa’ nu.
KÂU=misung a lutthei hagilou;zân chieng meikuong a lêngthei.
KHAKHAMVEI=shithei khop a lungkhamna leh zâuna lienpi tuoh.
KHÂNGDOH=Innsia/phâitom lang innsung bâng a pheisam biehna dînga tâunêu/lângnêu kidaw.
KHÂUVAW=Zuphelpi,zubêl sâu khâu toh kiviel/kikat.
KHIENGKHAW=Kâusie in mi amat chieng a kithoina chikhat.
KHITA=meipuoh,meidawi,kingamla,zâu,lâu
KHONEI=zubêlnêu.
KHOU=dou,hou,hlou
KHOUNGAWN=douzou,thatzou,that.
KIBÂNHLÂH/KIKHAKHEH=a bânbân a khatzou chienga khatpang.
KÎHTÂT=gîn,zâu.
KÎHTÂTNA=gînna,zâuna.
KITHADOT=abânbân a khatzou chienga khat pang.
KITHAHÊH=abânbân a khatzou chienga khat pang.
KIDAWILAM=china loupi a china a kigên,chinatna neiloupi a china a kigingta.
KIELLAP=hunlap,ahunlâitah a zahthei a om.
KIKÊLKI=kituohlou,kimatlou,luongkhawmlou.
KIKÊLGOP/KIKÊLPAWL=kigop maimai lungsim kûlmut kihiltuolou.
KISAKHIBÊ=kibêtuo maimai,bê tahtah hilou,khat leh khat phattuomna dînga kibê kou maimai,kingâina tahtahlou.
KISÊNGLE=Innsung ni mou kipetuo tuoh/kihengtuo;chîndân hoilou vawt.
KÎTA=zâu,gîng.
KOSA=mi khat ashi chienga mishikhuo a ajawpi dîng sa kithat tuami sa shi-uopteng nêh dînga kihuon.
KÛLMUT=lunglut,thûh,chia.
KUNTA=tam,innkuon mi tam,tâhâu innkuon.
LÂITA ZU=shizu,lâitajouu a inntêhte zu sup.
LÂNGKHEN/VAIHAN=mi shi chieng a pu a pang kosa huonpa.
LUNGÂHNA=kingapna,kingâhna,dohtu,tunna.
LUNGSHI=lungsim ngaituona bei,mi khatpoupou in azi ahiei ahisihleh apasal deijoulouna a nei khu lungshi kichi ahi.
LUONGHAL=Ngâhnu khat leh tangvâl khat akinun kuon u’a khat lang pênpên innsung mi ashi khâhleh khu luonghal kichi hi.
MÊLMU=tupa a shi chieng a a nu pienna a pulamte’n amin manmawna dînga mêlchina van khat;teipi,bêlpi,khiba,chite a pieh khu. Tulâi in,Pi ahisihleh Pu a shi chienga van kipie khu mêlmu a kichi hi.
MISHIKHO=mihingte ashi chieng u’a atun masahna mun.
MÎMZU TÂNGZU NÊ=pawibawl,noptah a hing,guolnopbawl.
MOUSA=numei pasal neisa anuate’n avâihâhna sa pumkhat kiposah khu.
NÂHNÎTHÂM=lungkimmaw hâm,nuomlou hâm.
NÂHKAWNHÂM=lunghimaw hâm.
NGALTUNPI SALOM=deina mun pet/ât/lâi.
NUAKAWM=Numei khat in pasal a neijou hakhatnua a a nuate inn a va kawm khu. PANGPA=zâuna toh dim,khita,kingamla,kimuonglou.
PAWNGPAN=khawhsalou a pang pâupâu,mite’n bangteng gên leh zong pang têntûn,dih leh dihlou,hoi leh hoilou mite’n bang a chi ngâi diei,chi; ngaituona neilou a khawhsalou a mawhpan pâupâu.
PHUI=siemthu,Pasien ahisihleh pusa biehna thusim,thugûh,thusie thupha.
PHUISAM=kithoina siemthu gên,thusie thupha gên.
PHUNGSIMNA=satha chienga sa kihuon nâng a kisil ditdet,bête shigâl ahingpei poupou sa kipie khu phungsimna kichi ahi.
PÎEUGÂL=mishikhuo apat a mishite apei chieng u’a atunna uh luigâl;vângam.
PU SATHA=tute deisahna leh ngâinatna etsahna dînga pu satha.
PUSA=Pu thupipên,Bê leh phung hing kuonna Pupa,Pienna pu leh pate.
PUSA BIE=pupa hagâu thoidam,pupa hagâu taisah/lungkimsah.
PUSA BIEH=Pupa thoidamna,pupa hagâu taisahna.
SALAM=kigapna sa kithat.
SALAM SÂT=mi khat a kigap chieng a sa a tha khu salam sât kichi ahi.
SAM=hân,kou,phawh,hil.
SAM=lutung a pou mul bang.
SANG=sa,gamsa.
SANG=ei ban a pieng nau khu i sang kichi ahi.
SANGGA=taga,nu neilou,pa neilou.
SAPÊNGKÂ=Ha ka a kap,nah ka.
SASAN THAT=sasan kichi sakhi sâng a gangjaw leh tâihâtzaw sa khat ahi. Sasan thatzou mipa khu sa zakhat that in a na kisim let hi. Sasan thatsa mipa khu khodou,ton chite a op chiengin sasan zu a kidawnsah vatêh hi.
SIENSUNG=Innsung, Innkuon
SHI-ANN=mi shi chienga ann kilui khu.
SHILA=Nu a shi chiengin a manu pienna pulamte’n sa ahing pie uh a, nu mêlmu dîngin innsung a om a deipên khat(tâubêl,khiba, chite) a sinu mêlmu dînga a kilâh khu shila kichi ahi.
SIEL=inn a kikhawi; gamlah a kiha lawital chie vêl pha ganhing vom manpha khat,nidanglâi in mouman ken in ana kisim let hi.
SIELPI SUNG KUON=tute;sanggamnumeite tate pouma pu adîngin sielpi sung a kuon ahi.
SIELPI LEH SALAM=Khosung a mi khat in tawndân palsan a opleh hâusa upate’n akilawm bang in sa alieusah uh khu Sielpi leh salam kichi hi.Salam pên voh tûhli têitêi ahi.
SIELSIH=pâubawl,bilsih.
SIEM=puongatna vanzah.
SIEM-ANN=siempu in kithoina abawl chieng a a ann donpên.
SIEMGÂN=puongân.
SÎ LEH BÂL=kituoh dîldiel,kikhentheilou,kingâina mama,ki- îttuoh,kipawl gige.
SISANPAL=numei khat in pasal a neinua a,ta a nei leh sisanpal ahi.
TAMALOU=vâllou,panna om zing.
TÂNG=tangvâl,pasal zi nei nâilou.
TANGKHAT=pienpi unâu sanggam nei lou.
TÂNGSÊU=hâusa inn a kisung tângtang,shie.
TANU SAGAW/SATHA=sanggam numei ahilouleh ninu sa kitha.
TANUPI=sanggam numei tâpên ahisihleh tanu tapên.
TANUTÂPÊN=tanupi,sanggam numei tâpên ahisihleh tanu tapên.
TAPZÂNG=meitawna kimvêl laha munjâng.
TAWM=lungthu phuna;meitawna mun.
TAWMHLANG=meitawna hlanglam.
TAWMSAH=meitawna sahlam.
TAWNGPÂN=mi te kihâuna kikâl a thugên,mi tânga tâu,thum,ngên ngêtngut.
THAMAN=numei in pasal anei chienga sum dangka 2/- ahilouleh dangka 10/- apieh khu thamana ahi.
THEIPÊNG=nga matna gopêng,chi koina gopêng,tui puohna gopêng
TÂUMUI=tângthu,tuonthu.
TUONTHU=khanglui thu,tângthu.
TULPIPA=bulpipa,be leh phung sunga atâpên.
TUNSA=moutha nu beng kiposah.
UPA=khosung vâihawm mi.
ÛPÂ=sanggam tâzaw.
UPADI=dân,kipuihuoidân,tawndân.
VAPHUOLNOU=neita,mou dînga numei khawi.
ZUNGPI=bulpi,tulpipa.

ZO THUPILTE (Proverbs)
ÂHBU LOU KÂNG IN GAMMÂNG LÂI APÊ Thu tamna mun ah akijang hi.Ahbu lou ahileh loupa kuongbai mama ahia, meisi khat atuhkhâh leh kuongpai ahi. Thu limlou khat leh thu neunou khat akigênggên leh lênglêng in thu liensepi khat suoh china hi.
ÂHPI IN NE TALUO VÂNG ACHI LEH KILAWKHU=dugawl sêngsêng shi theina ahi,du-âm tânna,mi huoiham vângsie.
ÂHTA MANG KUON KITUTU=âhtate aman kuon chiengun akitutu uhhi.Tuachi mabangin mihingte zong aman kuon chieng uleh kituomawna,kiphunsanna,kihâuna in adim hi.
ÂHTUI SUNG A AKÂNG DÎNG LEH AVOM DÎNGKITHEILOU=thu magên gênna in akijang hi.Thu adihna tahtah theichien loua mawhgên atung nâilou akilawm lou phiel a thu mawh gên. ÂIPI SAWIVA(SÎHVA) LEH ANOUTE SAWIVA(SÎHVA)=nu leh pate athudih sihleh tate zong thudih lou,nu-le-pa in zuou agênhât uhleh atate’n zong zuou gênhât.
BÊL AKÊ LEH VA-ÂHTE KIPÂH=mihing khat vângsietna ah khun agâl,amêlmate kipâh.
BUIPI LEI NGIET ZONG AKHAWLTHEI=mi toh kilungthahsuona kihâuna,kilungnopmawna,kisietna chite kilemna ahing kibawl leh khongâi vingveng a zangâitah a kingaituo dîng.
BÊL A ZU BANG KIPUO CHIET LEI PIENGPAN LÛNLÂI TANGJAW VÂI=kideisah chiet lei lienjaw vai.
CHIENGKOT LEH MANKHONG KITUOH=salampi,muolhawm, singhawm sa suonuomna lampi khu chiengkot ahia, mankhong khu thâng ahi. Gintâtloupi a, poimaw hunlâitaha mi dei khat toh kituohkha a kinung.Apoimawna mun akijangtuo.
CHITHAH NUPA TUNGNUNG KITU VÂNLI LÂI AH MANG=hieng leh san,innsung khat,chi khat zât khat let dîng kitutuna u’a,lel law uh,koima joujoulou a mangthang uh china ahi.
DU-ÂM TÂNNA=huoiham ngawlna ahi.
DUMDAL NGA LULOH BANG=pil khollou,mimaw,ngaituona bei mi.
ÊH TAM SÊNG VOHPI IN KHAWNGZOU LOU=thu leh la atam sêng leh bangma ajie-apawl lâh dîng umlou.
GÛL LÛT SHI MI LÛT SHI LOU=gul innsunga alut leh kithat teitei hi,hinanleh mihing khat in ngaidam ava nget leh akithat sâm siha akingaidam thei veve hi.
GÛNGÂL MEIKHU NUOM TUOM(MEIKHUT NOP TUOM)= khuolzin chienga chimaw tuohkhate’n ami-asa khat a kituopi a tua mipa/minu ana houpi ahilouleh ana panpi noptuom mama.
HIMA(MEIMA) LOU AH THOU TULOU=aziehbei in thu leh la pienglou hi.
DAWNKÂI PHUT MASAPÊN=a pantu,khosât masapên.
HAKÂI PÂHTÂT LUNGVEI=hoi kisah khat zong a na hoilou thei, a hoi dînga gintât mama mi khat khu ana sethei.
HUN LEH TUI LUONG IN KOIMA ANGÂH SIH=hunkhawl theilou,hun apeipei a,tui zong aluongluong hi.
I THEINA TEM BANG TAWI CHIET LEI TÂNG A =kiphatsah leh kiletsah chiet lei.
INN GUO HALOU GAM GUO HA=kep dîng lawm u leh nâu kêm lou a huot bawl leh muda a ,tualeh agamlajaw leh akeplou dîngte akep khu inn guo halou gam guo ha kcih ahi.
INN THU LEH GAM THU KITUOHLOU=innsunga annkuong îmkhawm laitah a vaihawm khawm a thu gelkhawmte toh kholai leh khuolgam a thulakhawmte peikhawm in kijang khawm theilou.
KAMSIEM IN SIELLEI SANG=lieuna pânna dîng mun ah kiniemkhiet leh kamsiem taha i vatâu leh sielpi lieu dîng lâî zong ahing kingaidam thei hi.Thupha tawi mêtna ahi.
KAM SUNG A LEI LEH HA ZONG KIPET=Kam sunga lei leh ha zong akipe mabangun innkuon sung mite zong akihâuthei u’a akinuathei zêl uhhi.
KHATVEI LAMHLANG TUON KHILLOU KOIMA A OM SIH= mawneilou leh khiellou koima a um sih china ahi.Abukim,achingkim koima umsih china ahi.
KHUP IN KHÂ A KHÊL NGAI SIH=tung ate thu niellou dîng. Tate’n ujawte demlou dîng,nu leh pate demlou dîng. Ni mu masa dîng.
LOUTUL IN ZONG SANGGAM SUI=na jousie ah sanggam lâîzom sui masah leh bulbawl ngai china ahi. Loutul nua akitawpsan dîng kumin patlei dîngin kibawlkia hi. Inntêhte innhangte,tanute in adeina munmun uh patlei dîngin kihawm masa hi. Amate'n a kihawm zou chiengun midang adei a umleh a pebep uhhi.
MÂI GUI AH ÛM GA NGAI LOU=phung khat apatin phung dang kihengthei lou china hi.
MEISEL KHAT IN LUI NI TÂNTHEILOU=mihing khat in touni aneithei sih,sepna khatpoupou a i tantawh a lungkim dîng.
MI LUONG LEH DOL LUONG MANG LOU=mouman piehlou a mâîthei maimai hilou china ahi.Mouman piehjoulou hilezong piehjou matan a bat hi gige hi.Batmang umtheilou hiel hi.Mi thasa khat luongman um têitêi ahia,dolluong amuot theilou leh amuot ha bangin mouman leh luongman mangtheilou china ahi
MI SHINA DÎNG I BAWL LEH EIMA KISHI=mi sietna dîng i bawl leh eima tunga tu.
MITTAW SIEL KHÂU TÛH=theinabei mipil sênglou khat in midang khat adeina lam ahilouleh a deilouna lama a puipui a,ahin ajui pa’n shina lam e chizong theiloupia amawh jui khu gênna ahi.
NAKE KAWI IN NAKE MÂM A SUONG=Nake kichi singkung kawi ahia, aba mêng kaht teng a mâm,a tang jitjet hi. Tuama bangin nu leh pa lâîsiemloute’n zong tate lâîsiem anei hi. Nu leh pa hoi khollou in ta hoitah ahing nei uh gênna ahi. Mi bangmalou a kisimte zong milien hing suohthei veve hi.
NATANG ZONG A KHÎLKHÎL IN OM=ahâî ahâî,abih abih ahisihleh abawngbawng a mi nam khat su ng hilouleh innsung a kikhendân gênna ahi. Be leh phung zong ahâîhâî in a um u’a tu leh tate zong a bawngbawng in a om uhhi.
NA TAWM MA IN NA TUHNA DÎNG EN IN=na khat poupou na bawl ma in ngaituosiem masa inlen theiloupi in mawh bawl si’n.
NÂUZAW MALÂN=Zawlou sêngsêng dîng mana ahâtdân a kilang masa.
NGÂHNU HÊL IN PHOHBUL TAWI NGAI LOU=Nungah hêl dîngte’n anungahnu anga nuom leh kamsiem,kingainiemna, kampha,kamtui kamteng janga nungah hêl dîng ahi.
NUMEI GÂI TEITANG NÂMTANG KUO,PASAL LOU VÂT IN TUOLGÂL DOU=Numei gâî pên shithei mangthei zing ahi.Tuachi mabangin singtâng louvât pasalpa zong shithei mangthei leh zâuhuoina adim ahi hi.Tua thamlou in numei naupaite vang thaltangpâî toh kigênte ahi.
NUMEI GILOU IN PHUNG KHEN=Mou gilou in apasal unaute ahisihleh apasal be leh phungte a innsung u’ah bangtan e khat akidangkoisah hi. Numei gilou in unau kituohte zong akikhensahthei hi.
NUPI GILKIEL IN BUBÊL A KÊH,PASAL GILKIEL IN LOUMA A KÊH=Annhuon a numei pang ahia, innkuon khamkhop dîng ann tam huon i n ann bêl kêh hi.Pasal in ann khamkhop dîng louma lam ama mawpuohna ahi. Ann bu a khamkhop a upleh louma kêhlet pen mam mawpuohna ahi.
PHELUM(THELUM) PAWTNA DÎNG LEIKHA’N PET(KEI)= Mi khat letna dîng leh lalna dingin pawlkhat in pan ahing halâh ngai ahi.Khantouna dîngin mipil khat in alampi asiel masah ngai hi.
PUTE LEH GITTA IN CHIEM MASAPÊN=Tângvul/buvul a tuipum masang apatin in gitta in neipai hi. Tâng a min chiengin kila a, a lâh masah pên uh pu zu dîngin kibawl hi.Tângzu/buzu a bawl jou chiengun pu zu sup/khol puoh bawl gige ngai hi. Inntêhte’n in tâng anêh masangun gitta in chiem in pu in zu chiem masapên china ahi. Pute zadân leh gîndân kigênna ahi.
SAKHI API ASAN LEH ANOU SAN=Nu leh pate umtandânte khu tate’n abawl u’a, a nu leh nâute bawlteng khu atate’n abawl nuomse hi. Nu leh pate ahoi uh leh tate zong hoi.
SAKHI NGALTA AH BANGMA BEH LOU=sakhi ngalta nêu mama leh pan mama ahia,tuanah a tel nêhkham beh lou hi. Tuachi mabangin mi khat bangma hina leh letna neilou khat ama leh ama kiphat,kipoh leh kiletsah hilezong bangma athupina om lou.
SAKHI THAT LOU NGALTANG TUM=Ngaltang khu sa mathasa mama ahia, sakhi pên ngaltang sânga mat bailamjaw gînhuoilou zaw. Asiemna bukim neilou a, sângpipi tun sawm. Lâîsiem loupi LDC zong mujoulou nu/pa khat IAS,IPS hisawm mawh. Dangka 100 zong neizoulou mawtaw leisawm mawh.
SAME IN HUM TALUO VÂNG ACHI LEH AM(MAH)= Same kichi singga zât khat ahia, aga pen humtuoh mama in a kilang hi. Ahivangin a kinêh chiengin hum lem a lah in mah phelphul hi. Mihing in hoitaluo vang a chileh sietlaw. Sil khatpou khu a vâlkâî i bawl leh hoilouna tunthei.Na khatpou atupdân ase zosop a ahing pan chiengin tami thupil kizang hi.
SÎNG IN A THAH KHELOU(KHIEMLOU)=Sîng khu a thah a hia,heima pou ah kitu leh zong a thah veve hi. Tua mabangin migilou,mihângsan khat khu heisungsung ah um leh zong a gilou thou a,a hângsan veve china ahi.Numei gilou khat a kihenthei lou gênna in zong a kijang hi.
SIA ASAT LÂIPÊT IN SÂT IN=Siakhêngte sia khu asat lâitahin anop dândân un akhêng uhhi. Tuamabangin tate bangkim zil hun ahipêt a zilsah dîng ahi. Ahunpêt a, hil dîngte hilchien dîng ahi.Thu khat la khat akithan vengvung lâitaha ngaituo paidîng china ahi. S
IEL ÊH TAM SÂNG IN Â ÊH UIJAW=Mihing tampi mawh up alunglut tahta lah umlou nasem pei lah umlou sângin mi tawmnou khat lungkituohtah a nasep lawching jaw china ahi. Thu leh late tampi mawh gengen a tahtah lah umlou,thugen mi tam mama zui mumal omlou.
SIEL SHI NUA A SIEL DÂI KÂI=Topi in asiel neva chia sieldâi kai sawm asiel topi a’ng tawjou bepa khanglou pan in,siel khumna dînga siel dâithaw bawl china ahi. Akikhêlnua a khanglou pan in akivênna bawl bep china ahi.
SIELTAL TAGA LAWITAL TAGA KHATVEI KILE=Ganta tagate a neu laiun a kapkap u’a, hinanleh ahinglet chiengun a hatpen in a pangthei uhhi. Tagate,misimmawte,mizawngte,miliengvaite, ni khat ni chienga hing lienthei,hausathei,nopsathei,ahi u’a koima simmawthei a umsih hi.
SING A PÂH ZOUSIE GA KIMLOU=Mihing khatpou khu athudih leh thuman dînga gintâtpai lou dîng.Gingta bai si’n china ahi.
SING OPLOUNA’H GUO KIZANG=Sil khat akilawmtah a um sih leh adang khat kijang china ahi. Lamkai ding dei bangtah asiem apil achingkam a uplouna mun ah seim in siemsih leh zong mi khatpoupou lamkai dingin akipangsah china ahi.Innkhuom gil uplouna mun ah guo akijang china ahi.
SUONG KILIALIA IN PANNA A NEI SIH=Suong akilialia chienginleh a pu tungah bangma a behthei siha a mâm pingpeng hi. Mi thudihlou zuou leh nâl a kipei koima’n thutah a asimloute khu atawpna ah panna neilou ahi.
SUONGPI SUONGTA’N A THEH LEH A KIP=Suong kiguol chiengin suongpi maimai apang siha, suongtate’n zong asuong golte atheh kinkan u’a tuachiin adet uhhi. Tuachi mabangin, aneu alien apankhawm leh nam khat ,ahishleh mihing pawl adet hi. Panna neilou mi di’a bang hilou simmawpen zong midangte’n ahing hanthawn a apanpi chiengleh panna ahing nei a a simtheipen leh muonpen in ahing umthei hi. Khosung a hausa khu hoitaha nautangte’n ahing panpi leh khotêndân leh giehdan ahing kitup china ahi.
TAGA SIEL NEI LAMPI GEI AH KUOL=Tagate ahing hausat chiengun anei-alamte uh mite mu dingin atalang zel uh ahi. Mi kiphat,mi kipoh,mi kihausasah,kipilsah,kihoisah china ahi.
TANU GINTÂT ZAWLGAI=Tanu gintatpen in innsung muolphouna hing tun china hi. Mi gintatpen zong gintat bang ana hilou,mi khat hoi/pha i sah mama zong a giloupen ana hithei mawh.
TÊNGKOL PANGKHIEL TUITAW A NGÂH=Mi kihisah,kingai sang mama,deitel mama,mi bangma a simlou a’ng kieh tahtah bep a, thuohla mama zum leh dai toh kidim in ama leh ama kipâmsedoh tualeh mite toh kipawl ngimta lou china ahi.
TINGTONGPA’N AZI DONMAN LOU IN DIELDIEL IN KHUONG LEH ZÂM KAI=Inn leh lou donlou a noplen,nopva,vah lele zu-le-sa nene mai azi-ata donmanloute genna ahi. Mi duhdahlou.
TUIPI THUH ASIP DILDÊL=Mipilte akamtam sih u’a,thu amawh gengen sih u’a, ahun uh atun chiengin agenpan u’a tuachiin mite’n apina uh ahing theithei uhhi. Dihtatna khu akimuthie pai siha awl-awl in ahing kilang hi.
TUIPI NÊMNÊM LUONG KUO TÂI=Tuipi ahing sua vanglah chiengleh ahat mama a, tuitan mite atawmang thei hi. Tuachi mabangin,mi nunnêmte,mi lungtuolte ahing lungthah tahtah chiengleh akikhamjou sih u’a ahuoise mama uhhi.
UIPI VÂHHÂT IN SAGU BAWH TUOH =Sum leh pâi suisuite’n sum tam leh tawm leh amu teitei uha,septheithei semte in sepna lam ah tam in tawm in lawman amu uhhi.
VOHKHIEL IN VOHPI KUL NGÂH ASUON=Moutha gilou khat innsung a hing kithuneisah chiengin a innpinu(apasalnu) asuonkhie a,adeldoh china ahi. Mounu khu vohkhiel toh kigente ahi.
ZU HAWM HAMPHA SA HAWM HAMSIE=Sa abeithei ahia, Zu pen tui akikhupkhup zel a, mijousie’n atangkim thei let hi. Tuajieha sil khat poupou na bawl a na deina banga ahing up sihleh lunghimaw lou dinga ngaisiem mai dîng ;china hai.
ZUM LEH SÂILI IN KOIMA SHI LOU=Zumna zieha sep dîng, gên dîng,bawl dîng,tawpsan lou dîng. Thagum a sep dîng a up leh sep mai dîng zum lou dîng china ahi.

Philip Thanglienmang

No comments: