Tuesday, July 1, 2008

ZO NGAINA PART III

ZO PAWI NAMTE
(1) Lousielpieh (Pawi khodou) Lou pawizaw a a kibawl ahi ziehin 'Pawi khodou' zong kici hi. Voh khat, âhlui khat kigou hi. i) A voh pen mihingte cidam ludam ngetna, dawihaw1 kauhawl . nading 1eh guotui hoinading ngetna hi. ii) Â pen ankung hoina dîng ngetna, mîm vui tâng vui hoina dîng ngetna hi. iii) Khuomuol ah 'tungman siel' sawmthum, tungman zam lim khat, khiba khat, zubel ni, thum bang biehpiehna in a kinei hi. iv) Pawi khodou ciengin ngâhnu tangvâlte in gamkhau sat in, khogei singdawn sângpen ah bâ in luoidaw uh a, la sakawm in kivei in nuomsa mama uh hi. Tuazieh in tam pawi pen Luoikhai pawi zong a kici hi. v) An khamna dîng, anhla lâhna in 'bepi tang' leh 'tangmansi' kihuon in a kine hi.
(2)Khodou Pawi (Anlâh pawi) Anlâh zaw ciengin hun in a kibawl let hi. Siempupa leh tuonvâite khuomuol ah zubel khat, âlui san khat toh pei in biehpiehna a bawl let uh hi. Zubel pen khozângpi a thupha ngetna dîng ahi ziehin innsuon kim ah a kidong let hi. Khomuol a biehpieh dân pen : (1) Tungman siel lim (30), (2) Zubel lim(2) a dawn ah bizam kisiet, (3) Tui luina theipêng(golong neu)khat, (4) Khuo buppi'a dîng sieltang (2) toh khosiemdawite tungah siempupa in 'phît in' thupha ngên in, a lim bawlteng tungah âlui sî a thê hi. Inn sim ah tutang, heitang khawm in, lawpi khat sungah kikoi in ann a kipe let hi. Hei pen kuong sungah a kikoi a, zu kipie hi. Zu leh ann kicing heh cina limbawl ahihi.
SIELKHUP ZUNÈH
Sielkhup i ci pen tupa khat in a pu deisahna toh pieh dînga siel a kâi a, a va pieh pen 'Sielkhup' kici ahi. Siel khawiloute'n a nei dungzui un siel khat manza sum zong a pethei veve hi. Siel khumpa in zawpa, sasempa, a tu tâzawpa leh a pawlte thum bang sielkhâu puo in a zawpi hi. Pute inn a tun cieng un pute in zong zawpa, sasempa leh unâu, tu leh tâ hlân in 'Sielkhiehzu', zu khâuvaw khat sum uh hi. Pute lam in sielkhupzu nêh dîng hun pen ama kicin hun cieng lungngai in a ni a hla pie vuh hi. Tam sielkhup cipen tute in pute tung a thupha ngetna ahihi. Pute in zubel ankuong kiging khol a, unâu sanggamteng zong zasah in zubel in kihu ciet vuh hi. Zu leh sa a kicin ciengin sielkhupzu nedîng ci'n, Pute in tute sagaw in zusum in pawibawl uhhi. Zubêl zousie a kitât diemdiem a, a tuisa in a kihawm let hi. Tunglam kuonlam khat leh khat kitul in a dawnton uh hi. Sielkhup zu hawm sa hawm ngaina a tuom in a om hi.
LÂMTE
Khawkhâi lâm, Phit kêngkhai, Dâilâm, Phit lâm, Lâmpisuh, Lumsuisia, Kuongtung lâm
1. Lâmlui : Guolnopna zousie ah kizang hi. Van kizangte : (1) Tawm (2) Zâmpi (3) Sielki
2. Sa-ai Gâl-ai lâm : Sa-ai gal-ai ciengin kilâm hi. Van kizangte (1) Tawm (2) Zâmpi, (3) Sielki
(4) Nâmsâu (5) Teipi (6) Lum (7) Doldeng (8) Detang
ZO NGAINA TÂNGTHUTE
1. Thanghou leh Liendou tângthu 2. Khupcing leh Ngambawm tângthu 3. Lentonghoi tângthu
4. Phuthil leh Nântal tângthu 5. Mândawng tângthu 6. Nântal leh Neino tângthu 7. Penglam tângthu 8. Galngam leh Hângsâi tângthu 9. Mâuzuong tângthu 10. Tazuapa tângthu 11. Maneithangdâl 12. Sî leh sawi utate tângthu 13. Tuomata tângthu 14. Ânoute tângthu 15. Lamdîl tângthu
PUONSIL KIZEPNA
Patate kizepna : (1) Zo songkhol (2) Dielkai (3) Puonzal (4) Puonlâisan (5) Âluigu (6) Khibatang (7) Tangcîn (8) Kawngga (9) Puon-âh.
Numeite kizepna : (1) Khiba (2) Zo Khi (3) Nuong kawngga (4) Kepngêh (5) Khimu (6) Lop
(7) Khibapi (8) Khibatang (9) Bilba (10) Tâucien (11) Mawza bilba (12) Sum nâng(ngûn) kawngga (13)Sakhi lukhu (14)Nîhtom (15)Nuongtang (16)Tumtai (17)Ânêl (18) Puondum
(19) Khêphieu.
NGAINA VANZAHTE
Tumging vante: (1) Tawm (2) Zâmpi (3) Sielki (4)Detang (5) Gosem (6)Luoiliem (7) Theile
(8) Kilawng (9) Dâhbu (10) Nuoisuh dâhbu (11) Phît
LOU HLAWNA VANTE (1) Heipi (2) Heita (3) Tupi (4) Tuta (5) Tempawng (6) Namta
(7) Kângkûi (8) Kolnam (9) Hâhkol (10) Kawng (12) Hieh vabawng (13) Seu (14) Sihsillukhu
(15) Naw (guozuh cieng alelam a kikhu) (16) Tawicieng (17) Lawpi (18) Pota (19) Lawpi godâl leh adangdang.
INSUNG VANZAHTE
I pu i pate hunlai in sia na om nailou ahi ziehin, innsung vanzah papo anei aa bang in sing leh guo vive na kizang let hi. (l)Lêl (Thûl), (2)Law, (3)Tawicieng, (4)Lawpi,Godâl (5)Sangkhup (6)Pota
(7)Sihsil (8)Gaphel (9)Zubêl (10)Dawn (11 )Dawnkai (12)Ngau (13)Hum (14)Haikeh
(15)Haikhaw (16) Tuibuh thei (17)Ankuong (18)Kuongphel (19)Malta kuong (20) Khatei
(21) Suhdu (22) Tungzum (Voh dawtna) (23) Vohkuong (24)Tuikuong (25) Ki ankuong
(26) Sum (ansuhna) (27) Suh (28) Meituh (29) Lê (30) Patkuong (31) Patkapna (32) Muitung (33) Muiphei (34) Vaulawh koina (35) Siemgatna vante (36) Gophah, cîngphah (37) Zobêl (38)Sabuoi leh adangdang.
INNSUNG MUN LEH, A MINTE
(1) Tunkot (2) Leituol (3) Suongciel (4) Kemtung (5)Khangtung (6) Hlimpha(Hlappha)
(7) lnnmai kunou (8)Tâdou (9) Sumpha (10) Sangkil (11) Bângtung, (12) Kawm
(13) Innmaikot (14) Vathâng (15) Tuongphei (16) Tapkîl, (17) Tapzâng (18) Tapsah (19) Tapsah kunou (20) Tuonghlang, (21) Tuitun mun (22) Zâl (23) Lupnapi (24) Meipang lupna (25) Gappi
(26) Khin (27) Khinleng (28) Tapkuong (29) Tapkuong zâl (30) lnnsia kot (31) Tawlet
(32) lnnmâi zâl leh adangdang.
ZO NGAINA KI-APMAINATE
(1) Kângkâp (2) Tangpiel (3) Pîpêng (4) Leplai(left/Right(5)Khamte (6) Suongbu kâp
(7) Nâtang lâia vamîm aw (8) Sang-âh leh  (9)Kibuonna (10) Sapi kâp (11) Ka gâl a sing sât koi (12)Ciengkâp (13) Kangtei leh adangdang.
SÎVÛIDÂN leh SÎKOUDÂN
Zo mite i si cieng in leh sîkouna in thâu a kikâp let hi. Thâugin a kizâh ciengin khozângpi'n a kidel hi. Nupi zousie'n sîbeng a, sîbeng zousie a kap ciet uhhi. Sîphawnzu ( lâitazu) ci in zubêl khat kisum pai hi. Zawpa, sasempa leh unâute kikum un, sivûi hun dîng a ni a sê pai uhhi. Khuol gamla a omte pen zaw leh sasemte'n a kou uhhi.
SÎZU SUMDÂN
Gâl-ai, Sa-ai ngai pâpi khat a si leh a mat a ai toh kizûiin zubêl a kisum let hi.
(l)Douzu (2) Khenzu (3) Sâizu (4) Sabungzu (5) Tawzu (6) Vomzu (7) Ngalzu (8) Sielzu
(9) Vaphuolzu ci bangin nam khat zubêl khat kisum hi. Zutui hun dîng toh kituohin sivûini dîng a kisê hi. Sîluong pen kuong ah a kisiel a, a kikoi phot hi.
SA DIELKHÂI
Sa minthang a thatte a si ciengun a tute in 'Sadiel' a khâipai uh hi. (1) Sâidiel - Avâi pî ni, adung pî guh pha dielkâng khat gopi pum dawn ah kikhâi zêl hi. (2)Taw diel- Avâi pî ni, adung pî thum pha dielsan khat kikhâi (3)Sabung diel - Avai pî ni, adung pî thum pha dielvom khat kikhâi let hi. ( Cingpi thatte adîng hi. )
(4 )Tâng-ai diel- Tâng khatvei a ai leh phingpheh a kiphan avâi pî ni, adung pî li pha diel khat kikhai pai hi.
DIEL NGALOU SAMATTE
(1) Gâlmante : Sawntel san, khapkhat a sau khat âguol sawm nêl kivielna lah ah kisiet hi.
(2) Zângsiel : Vaphuol gie khat âgie sawm luoiviel ah kisiet hi.
(3) Vaphuol : Vaphuol gie sâu khat ma kizang a, âgie sawm luoiviel ah kisiet hi.
(4) Ngaltang : 'Sawntel san pimpem' a lom zungni tanpha khat âgie sawm luoiviel ah kisiet hi.
SÎBUOLNA(SÎSILNA)
A sipa a sinu a kisil sieng pai a, a puon gawlteng kisilsah in 'pangli' ah a kitung (kitousah) hi.
SÎVÛINA
Sî kivûi masang ni khat ni pen 'Lângkhen' kici in, bê leh phung lapite sa in kizânhah hi. A zing ni in sîpusuoh la sa in 'Lâng' kici misi touna dînga kibawl tungah a kitousah a 'Tângcîn' puonzâl a kikhu hi. A lu tungah 'Tuhpâl' a kituongsah hi.
Pangli = Misi a kivûi masang innsung a, a touna dîng guo kibawl hi.
Lâng = A touna dîng singpêh kibawl a, a lapna dîng leh a zepnate gopum, guo leh sing dangdangte toh a kibawl hi. 'Pangli, Lângte zong a bawlzie a tuom in a om sêsê hi. A kivûi dîng ni ciengin 'Kosa' ciin sa a kigou hi. Nitâh lamin misi a kilâm hi. Lasate in misi 'Lâng' kîmvêl in a lâm u'a, misipa, misinu toh kisai late, a namnam in sa let uh hi. A kivûi dîng ciengin siluong lei ah kingasuh a, misipa 'Hânla' a kihil hi. Tua lâitahin tutazawte in hâikeh ah tui a tawi u'a 'Hânla' kihil sungin, tui hli khat khat in a tâsah uh hi. Hânla hil a kimanzaw ciengin inntêhnu in siluong tungah tua hâikêh a tokêh hi.
SÎ MINLAWNA
Tuazaw ciengin Pu Zo min panin kilousuhsuh a misipa, misinute innkuon sunga a sisate minteng abânbân in kilou a, na dawn ciet ta un ciin kivâihlâh hi.
LAPI SAHNA
Lâng khetni zân leh a zingni sûn a nivei lapi kisa pen a phungmin tahtah ciet uh a theicienna dîng uh ahi a, a bê a phung lapi ciet ma toh kivâihlâh ahi.
HÂNLA SAHNA
Misisa hlâte in Pu leh pa hlagâu cientah a a khentheina dîng deina hi. 'Hâikêh' kitâwhkêh na pen 'Hânla' muol ah na sa têitêi in cia ciempiehna ahihi. Tua bânah, 'Sîna a tawpna, manna a tawpna hita heh cina ahihi. Nang leh kou kizopna a om nawn sih hi, cina ahi. A'ng kinuahei nawn si'n, i kikhen kêhna hita, cia vâihlâhna ahi.
LEI SUNGA PHÛMNA
Lei sung a siluong a kikoisuh ciengin mihingte hlâ zong kivûihai khathei hi ciin i pu i pate in upna na nei uh hi. Tua ahimanin ahing hlâ lâhna dîngin 'Nângzam' khat misi kuo tungah kisietsuh in, ahing hlâ ladîngpa in a mong ah a tu hi. Lei a vua zaw ciengin "Hlâ hing pei oh! Hlâ ang pei oh! mêsi'n nang buohva, leikha tonâi in nang sâisou va, ka khuo ka tui hlâ hing pei oh!" ciin nângzam dohtou vakhian hi. Tua lâitahin thâu a om zaza a kikâp a, misivûina a manta hi. A zingni pen 'Hlândâl' ni a kici hi. Hlânmuol ah hlândâlna va kibawl hi.

ZO NGAINA Part II

TON LEH AI
(A) AI :
Ai
i ci sungpan in gâl-ai, sa-ai, cite a tuom in i gên dîng uh hi. Tam sungah ‘tâng-ai’ thu i gên masa dîng hi. Tâng-ai ciengin siel khat a kigou let hi. A suopi sanggamteng in zong zu leh sa toh a hu let dîng uh hi. A tawmpen in zu khâuvaw(zubêl, phelpi) khat ciet toh a hu let dîng uhhi.
1) Ni masa ni (panpini) unâuteng in zubêl a sum dîng uh hi. 2) Ni ni niin pute leh nuphal lamte in zubêl asum dîng uh hi. 3) Ni thum ni niin tute'a teng akisum dîng hi. Ni khatni(panpini) in ‘tângza ann’ ciin guolvâna a kinei hi. Tâng thumvei a âisate beh ‘tongthei pan hi.
(B) TONNA
Tonna pen mi zêpzêp bawlthei bawlzaw guol ahi sih hi. Tâng thumvei a âisate, suonlete’n picingsate beh in ‘ton khen,tâng-ai, sa-ai, khuoilâh’ thuozou beh hi. Aziehpen, tha leh mat, mîmza tângza âi zoupa in guoltungtuonna limlahna ahi hi. I nop hunhun in zong a kitong thei sih a, nâuzaw ton hla, taw ton hla om lâi hi.
1.Tonna toh kisai sepziete
Khatvei tongpa in ‘song’ khuom kizêm khat leituol lâizâng ah a phut hi. Nivei tongpa in sing khuom ni, thumvei tongpa in singkhuom thum cibangin a phut uhhi. Athumveina khuom pen ‘Song’ khuom Khâi’ ciin song lâiah a kiphutton hi.
Tonna ah siel bawng, lawi a kigou zaza khuom khat in sim in song khuom khat leh ‘tonsawl’ kici 'gopi’ nu bawh’ sawl khat a kiphut hi.
Pumpêng phung khat song teng lah ah kiphutton a sawl dawn ah ‘Tongpa tongnu’ adîngin sawlthup(sawllom) lomni kilom iâ(khî) in a ki-omsah hi.
(a)Muolzou
Muolzo cipen panpini in akibawl a,’ton’ ang zo ,ang sîm zousie khuomuol ah pei in atongsa,sa-ai,gal-ai,tang-ai, athuo zousate’n ‘hânla’ asa uhhi. Teipi,nâmsâu tawi kawmin tawm,zâm,dâhtal tum in, mipite’n phitkeng pâi in alâm z uhhi. Nupite in zungau ahawm u’a,abanban in mite atul uhhi.
(b) Muol a la kisate
i. Sangthu,lâltha kuopat hiam maw,simbu tâng pat hi e.
ii. Simbu tâng pat hi e, pêngpeleu lâltha hi e.
iii. Ka lâl in tângnei tawn,keima’n tângtung tawn ing aw e
iv. Keima’n tângtung tawn in aw e,
v. Keima’n buon bang nuoi sieng ing e
Ahivangin tong napi a gâl-le-sa aina toh athuo jouloute ‘muolzawna’ kibawl lou hi.
(c) Muol pan inn a vâitunna
Tawmpipa makai in phit mut kawm in innlam kizuon a,tunkot tun ciengin nivei kinuatawn kia a thumveina ah kilut hi. Leituol kîmvêl In kilâm a,numeite’n zungau,zupeng tawi in mite ‘tul’ kawikawi uhhi. Phit mutte leituol ah phit kengpâi in a lâm uhhi.
Aman ciengun khangnoute in ‘khangung’ ah tousa in phittum(sêm) in phitlâm kidem uhhi. Sun thapâi in zu-le-sa nêhna’n hun kizang hi.
(d)LÂMPISUH

Panpini(ton kipatni) nitâh khuomut zaw ciengin ‘Lâmpisuh’ kipan hi. Tanute in ‘kemtung’ ah meila dê uhhi. Lâmpisuh lasa dîngte tousa in kikuikip a, azung adawn ah ‘tawm’ khat uoh ‘tawmpi’ ni(2) kitum in la kisa hi. Ala sah vuh pen:-
I. Tonkhuong bawl vai cîn-le-tuoi kou sawl vai e
Thangvân a,zuomâng kopgêl kou sawl vai e
II. Thangvân a,zuomâng kopgêl I koula leh,
Khulsamnu tuonglam hlâh ah tuoh ciem vai e.
Lâmpisuh na lâm dîngte pen khuolgam pan ang peite hitaleh abanban n kilâm hi. A lâm dîngte pen
‘ Natumom pâi oh!’ kici in ama ‘phunglapi’ gên dînga kisasah dîng hi. Alapi agêntheiloute(agentheiloute) kilâmsah lou hi.
Alâm dîngte in apienna gam minthang pen lou in ama-le-ama kihântawh hi. Gêntêna in,’Tah ka pa tapa! Ngaukhuovum nei a mi ka hi; singhum nei a mi ka hi’ ciin tuolsia in kiminsiel masa photse hi.
(e) VÂITUNNA
Lâmpisuh zaw ciengin mipite honkhat tunkot panglam ah pusuoh a lougaam suidân lim kibawl hi. Alasah uh pen:-
“Gam vazuon ta’ng gam vazuon ta’ng,
Mîmva buolna gam vazuon ta’ng’ ciin lasa uhhi. Lougam suite ang tun ciengin pasal pawlkhat in tunkot na kha uha honpai nailou uhhi. Lougam sui(zong)te’n “Kot ei hon vuou” cia ang kikou ciengun asunglam a omte’n “ Bang toh na’ng tung vuou?” ci’ adong uhhi. Vâitung lamte’n “Sumnu toh ang tung vung ei! pâinu toh ang tung ung ei,kot ei hon vuou” ciin thumvei akidawnzaw ciengun tunkot kihon pan hi. Ang lut ciengun inntêhnu makai in nupite lî bangin ‘zungau’ khat ciet tawi in ‘zutul’ uhhi.
(f) Tumphuol Sia(strike with feet)
Vâitungte leituol ah viel khat bang ang lâm zaw tâh ciengin akitaw kholsa tumphuol(meiphuol) sunga mei-âm vum lîhlêh pen akêng uh toh atuoncîl mang uhhi.Tangvalte thahât lâna(etsahna)[lahna] leh kidemna ahi. (g) SungluhLaamkai teng laamkaisa-in angtawntawn in 'sungluh' dingin hingkipanleuleuhi. Papite in 'khuohunzu' nanevuhhi. Khuohunzu phumasang in heitang khat zubel tung ah ang kikoi masa aa zuphut, pupipa-in tua heitang tangsuoh pai hi.Laamkai 'sungluh' dingte kot angtun cieng in "Kot ei han uou" ci-in thum vei ~o zawcieng in innsunglam aomten 'Bangtawh nangtung vuoi? ciin donghi. "Sumnu painu tawh angtung vung e, Tangza mimza tawh angtung vung e, Tanu tapa tawh angtung vung e,
Siel sawm sielza tawh angtung vung e", ci-in thumvei akidawn zawcieng in kot kihon in, innsung ah laamkawm in anglut vuh aa zu kiguoldawnsahhi.
Innsung.lutcieng aakisalain:
(a) Sunglutve ni sunglutve ni ee, atongte siensung lut veni e
(b) Atongte siensung i lut aw, ningzu beimaw aisa beimaw e
(h)Kawlbu(Vâimîm) bawh suh
Sunglu lasah manzaw cieng in innsung 'baang kam' aa kikhai 'kawlbu
Tum pen tangval hatzaw diehte kitom in lutawh kisu aa, agap in kikiesah in, kengtawh kituoncil hi. Tampen hauna lahna, nieng, kiningcing cinopna hi. Kawlbutang kieteng tanu tazawnu in luoh aa aman tanghi( i) Pusuohna Kawlbu bawh suh angman zawciang in 'Lamgui' kaikia in zukhatvei ciet dinsa in kidawn kia aa 'pusuoh la' sa in innmai lam ah kipusuoh kiahi.
Akisa pusuoh la pen:
(a) Seino tang guol ilungkim e, the bang tawn ta veni e
(b) The bang tawn tave ni ee, ngabang laam ta veni ee ; ci-in la sain kipusuoh aa, kemtung ah laamgui kai-in kizanhah hi.(j)Siel kan kidemnaPanpini in 'Tonna' aa kigo ding sieltang naunga neikhat singtawngToh asilo anang bep ding in kisat naangnaang aa, apiazo nawnlo cieng inTangvalte’n muikan kidemna, apmaina in zang hi. A hatten sieltang tung ahPhawipi,thuopni, thuopthum bang pha-in kanzo vuh hi. Tangvalte hat kidemna, hatna laahna hi.
( k) Laamna Toncieng aa kilam, lam namte:- 1. Muollaam, 2. Lampi suh,3 .Saguol kengkhai(khawkhai lam), 4. Phitlaam, 5. Dahlaam leh 6.Laamgui(l)Tonna ni law dânTon hun ni phaza pen zulehsa a kicinna dungzui-in ni tampi (ni sagi dong) kibawl thei hi.
Kipatni pen Panpi ni Azingni pen Zingzu ni Nithumni Kheleni ( Amanni, inn hepni hita hi.)
(m) Tonna zulesa HawmdanA kigosa siel, bawng, lawite saphui peidan peen anei aa banghi.
1. A ngawng Ngawngpi gutuh pupipa kipie hi.
2. A ngum Sunghpa kipie hi
3. Innsung sa Sanggam zosie nehding in kibil huon hi.
4. Tute in asatanh ngaina vuh ombang in nga vuh hi.(n)Sakawn Atongpa ban ah atongdingpa zong sakawn kipie hi. Sakawn pentawi kite hileh tawi (4) bang pha ding hi.
Atongsa a-aisate in agawleh alup zui in zuhai saba nga uh hi.(o)Khenzu' Khen' icipen saithat, tawthat, gal that te cinahi.
'Khen'zu sumdanpen (1) Gal khenzu,
(2) Sai khenzu,
(3) Taw khenzu,
(4) Zangsielzu
5.Vaphuolzu
(6) Vomzu, (7) Ngalzu,
(8) Sazazu cibang in zubel khattakisum hi. Zu hawmna ah thalehmat zui-in zuhai kipie hi. Atha zang in a-aih sih leh zuhai kipie lou hi.( p) Hanla Hanla ciihpen itha imat, i nei i lamna tung aa kiminsielna ahi hi. Hanla sahna-ah 'Hânmuol' a a kisahanla leh 'Sihanla' ciihn amni omhi. Hânmuol a kisa hanla
1. Gal hanla : galmat ciengin kisa thei hi.
2. Saihanla
3. Siel hanla ( Zângsiel mat cieng in kisa thei hi)
4. Taw(to) hanla
5. Ngal hanla
6. Vomhanla
7. Cinghpi hanlaAhihangin 'Ngal' 1eh'Vom'pen kiainawnloaa vaitunniin 'Tunlup'ci-in zu kisum hi. Hallla te pen anamzui in om ngimngiam hi.Si hanla pen mi asi cieng in a sipa-in vantung khuomuo1 aa,asah ding cia akihi1 hia, han1a adawng in kihi1 siengl0 hi.A tawpna teng( mal) khat kihenhi. Hi1 siengieih ei ahing1aiten tua hanla kisathei nawnlo ahizieh in kihi1 kim 10 hi. Tam pen 'Phui hin' ki ci hi.

ZO NGAINA Part I

By Philip Thanglienmang

THUPATNA

Minam khat I hi nâhleh zui ding ngaina kinei ciet hi. Leitung ah minam zui in hamnam (6000) vâl om kici hi. Minam zui in 'NGAINA leh HÂM' kinei ciet hi. Kawlgam sung minam(135) a omna sungah ei "Zo" te zong namkhat a kihal I hihi. Minam khat I hi mabangin 'HÂM leh NGAINA' zong atuom in I nei hi. Tua ngainate aneng atawng in giel vai cilei tam mama ding ahiziehin anamnam in a min I guol ding hi. Akitel joulou dîngte atomnou in gêncienna toh I giel ding hi.

BIEHNA

Zote pen "Pusa bie' I hihi aci pawlkhat om a, pawlkhatte in 'Dawi bie' I hihi aci zong om hi. Tam thu toh kizui in enlei Zote in dawai nam ni I omsah hi. Khatpen ei siem dawi hi a,khatpen ei bawlsie,ei bawlsethei dawi(dawi gilou) ahi hi.Tuaziehin biehna piehzie zong atuomtuoh ahihi. Innsung biehpiehna ah ei sime dawite tungah damna leh thupha kingen hi. Ei siem Pusa nam tampi a om a tuate lahah;(a) Gulpivom siemte (b)Pheisam siemte pen leitung neisa lamah hauthei mama hi. (c) Thapuongte siemte pen sa namkim man thei hi chi'n na ki-um hi. Ahivangin I nat isat ,I genthei ciengin 'dawi giloute'n ei mat ahi' ci'n gamlam biehna kinei zel hi. Tuapen thupha ngetna hilou in I dam na dînga kitatna ahizaw hi. Innsung 'Pusa biehna' I nei ciengin, " Ka Pusa ka Pa sa,ka Pasien ,Ka lungzei na tai in" ci'n phui kisam hi. Tua ahiziehin in ei 'Zo' te pen 'Pusa' I bieh banah ei siem Pasien leh ei siem dawi akibeton let ahihi. Phuiteng akisam ciengin:- Pasien minàKhovâh Dawi min àKhozîng,Lungzei,Lungzai ci kammalte ana zang uhhi. Tua ahiziehin 'Zo'te pen Pasien leh Lungzei toh kop a 'Pusa' abetonte ahi uhhi. Biehpiehna ah abulpi in 'Innsung' biehna leh 'Gamlam' bioehna ci namni in akikhen hi.

INNSUNG BIEHNA

Pasien dawi cite masuon a thupha a kinget ciengin innsung 'SÛTPI' zungah thupha ngen in biehpiehna kibawl hi. Biehpiehna a kizang ganhingte ahileh; (1)ÂH (2)Voh (3)Siel ci bang ahi. Amasa in a toh akithoi masa a,adam sih leh voh,siel ci bangin akithoi hi. Siel min kilawna sungah bawng, kêl, lawi cite zong siel tângin a kizangthei hi. Tua hi a innsunglam toh kisai kithoina in Pasien Pu hlagâu Pa hlagâu (Pusa-Pasa) tungtawn a Pasien leh dawi pomton a biehna ahihi.

(b)GAMLAM BIEHNA

1.Gampi dawi veite pen amgawp,alei hâigawp thei a,voh khat toh siempupa in thoi leh damthei hi.

2.Gamtang dawi

Gamtang daw veite pen cithuo,ciliep in âi-am uhhi. Âh panin ui,voh te zang in kithoi leh damthei hi.

3.Hisia-Gamnu veite

Anumeina pei mânlou a atâi na numeite ahi. Âh,ui,voh cibang zang in kithoi a damthei ahi. Loukhate(loupa khâ) zing kuizang thei zel hi.

4.Kâusie kêngkhaw veite

Luo,sungthol in adîp na hi. Âh,uivoh toh kithoi leh damthei hi.

5. Singdawi veite

Mit,khut leh kêng pumpi tung khatpoupou ah hima pieng hi.Singsie mat akici a,asingkung I thei leh aphung in akikal mang a tuachi'n adamthei hi.

6.Tuidawi veite

Aci tung hlitol in asithu kâi hi. Âh,ui,voh toh kithoi in damthei hi.

7.Bângtung dawi veite

A gilpuoh in a gong(a tawl) ah si pawt hi. Uipi vom,uitang vom khatpoupou toh kithoi leh damthei hi.

8.Bum leh Âi dawi veite

A nâhtang na,agilpuoh in agong(atawl) ah si pei hi. Akithoina ah ganhing nam tampi kizangthei hi. Âh,ui,voh,kêl tamteng kizang thei a,aphuiteng atuom vilvel zangin 'Bum' kileh a damthei hi.

9.Khongai dawi veite

A lungzuong,a lutangna a lungvai a bilbing thei hi. Â,ui,voh toh kithoi in damthei hi.

10.Mitsie dawi veite

Amittang san in na hi. Siempupa in 'Biciem' leh tui toh thoi in damthei hi.

11.Suongbuoh dawi veite

A cithuo,a lutang na, a salah na in a phei gol hi. Suongtum sawm pan zakhat cieng khawm in siempupa in thoi leh damthei hi.

12.Silbu dawi veite

Agil na acilphuon buo,adîp na, athahui kisat in dinpua thei hi. Siemgat na ciem neu(4) leh bizam(20) toh kithoithei hi.Ciem khat ah bizam ngat agawm dînga,mîmkhâu,mîmvom,mimkângtoh khî in siempupa in thoi leh damthei hi.

13.Ciempi dawi or Silbupi dawi veite

Agil na in kisân,kipêh hi. Siempupa phuisamna tui sungah ciempi toh kitawh suh a,ciem dawn a tui hli(hi) tâhsuh pen akam ah tussah in kivalsah hi.

14.Lungmul dawi veiteLungmul sutna nuasang nasie in anat leh siempupa'n ama phuiteng toh phit leh damthei hi.

15.Gilnaa damtheiloute

Gilna damtheiloute simepupa'n sîngkê hlâiguoi in phit in phuisam leh damthei hi.

16.Suikap dawi veite

Acilah thahgawp,pawmgawp in phûm hi. Huonminsa bâlke thum leh ciengkang lom thum kipuo a suikung khatpoupou zungah meitaw in,bâl em bawlsol a,"Pute pite ne vuoh.Singlom thum hingpuoh ing e,ei damsah uou" ciin damna kingên hi.

17.Gun dawi,Guolkhen veite

Alungzuong mogawp,âi-am,mottâi thei hi. Dawi lawmnei kicite ahi. Â,voh,uitang te toh kithoi hi. Tâusan kiviel a akhut veilam ah kibulsah in guolkhen dawi kithoi hi.

18.Liemma gullutte

Mapi mutna kici hi. Gultuh, khuoide, mom-âi pête pen siempute'n phuiteng toh mutthei hi. Siempute a op sih leh numeite 'Pasal neitâh' kinupieh a, pasalte ' Numeite neitâh' kinoi pieh in dam hi.

19.Gampi thoina

Gampi thoina ah mâitâm kibawl a van tampi kizang hi.

20.Âisânna

(i)Lawm toh kisai(Zi ding,pasal ding) âisânnate(a)Sikhâina (b)Deituoh sânna (c)Zatêp sânna (d)Vanni sânna(e) Muol-âi sânna (f)Khuongbâi(khuombâi)kêng sânnate kizang hi.(ii)Cidamloute toh kisai âisânna(a)Singhal sânna (b)Âtui sânna(c)Âkêng sânna (d)Teilam sânna(e)Tuta(tutang) sânnaAtunga teng pen mi tampi thei zaw deu teng ahi a, adang tampi a omlâi hi.

KITÊNNA:

Ei 'Zo' te pen pi leh pu ,neita thupi sahte I hi ziehun atam pen in anei a bangin kinunna(kitênna) kinei thei hi. Zo ngaina ah 'Neita' te kitêng hi a, ngâhnu tangval thukim sih nanleh nu-le-pa,pei le pute thukimna toh kigawm a,kidei sih phiel lezong nu lepa,pileup zatâhna toh thukimang in omton a,ta leh nau nei in vuoi dongin kitul in 'kivuoi khum vadoi sâm hi.

1.ZU-ÛM KITUNNA (KIKHÂM KHOLNA)

Neita(ni nuazuite) akitên masangin kikhâm kholna zu-um(zuthawl) kipie hi. Pute kungah zubêl khonei khat sum in, 'Na tanu vuh ang khâm hi u ng' kici hi.(Ani in a naunu a khâm hi.) Hun a sah hunhun ciengin kilathei hi.

2.MOU LÂHNA

Pasal lampan tulpipa zaw leh sasempa(bê),tnu tâpen zawpi in mou vakila hi. Tuani in pute in muonlana aneileh kamciem(thuciem) adei bangin pesah thei hi. Gêntêna in: Nag khul uhleh sielpui khat ahisih leh sum tuaza ci bang in thuciem bawlthei hi. Mou lâh zaw ciengin pute in innlam suisa ci in voh agaw uhhi.

3.MAN SUN HUN

Man sunhun ding pen pute ni ciem hun leh tute lampan a lemtân hun hitehi hi. Pute kiging khol ding hi. Man sun ni ciengin pute in 'tunsa' agaw kia hi.Tute in,'man' ding kiging khol ding a pute nget zaza apieh kul uhhi.4.MOUKEN(MOKEN)pute lampan in atanu uh aken dîng uh vante lah ah anei ateng pêllou in kihal dîng hi.1)Tunsa,sahou(saho)2)Sêukhat(sahou puohna hipai hi)3)Sabengsîn(puonzâl khat)4)Puonken(puonzâl khat)5)Tu khat6)Heipi khatNÂU MINPHUONANâusên suoh a alâigui kitanzaw ciengin dawi in ei lâhpieh khava ci in 'zu-êh' ciin amin akipe masa hi. Nâusuoni ma in 'âdia' ciin âlui khat akigou a ânêl aki-awsah hi. Nâumin phuo hun dîng pen amin nga dîngte deina leh hunlem om bangin kiphuo thei hi. Tapa masapente pasal I pa tanu masa pen te pasal I nu kipie a,abanah zilamte kipie hi. Sunghpa leh sunghnu ci bangin min kipie hi. Ei Zote pen ta pasal min toh khang kisimte I hizieh un min phuo dîng pen kithupisah mama hi.Minvaw ciengin apu apite nasep,hâtna leh minthanna zui in ,ton leh ai galmat samatte zui in min kila kiphuo hi.

GAMLUOVÂI(INHERITANCE)

Zo ngaina ah ta pasal 'tâzaw' in gamluo hi. Tuamabangin, ta pasal tâzawte in nu-le-pate avâ dîng hi. Tapa neioute asanggam tâpen tapa in gamluo hi.A un^au sungah aluothei dîng a op sihleh abânbân in akinâi penpen kisui a tuapa in kiluosah hi. Gamluo I ci ciengin I hu ipa neisa zosie (zousie,jousie) 'gamh' ahisihleh 'gougil' kici ahi. Unâu sungah 'tâzaw' pente in gougil(gamh)te anga mabangin nu-lepate avâ dîng tualeh avui dîng hi.

RELIGION OF ZO ANCESTORS

GOD: Inorder to understand the background of conversions among the Zos we have to understand the old religious faith of the Zo s prior to 1950s.
Many antropologists and monographers have been classifying the religious beliefs of the Zo as Animism or at the most to Ancestor Worship But I would prefer to classify it basically as Polytheism. Their religion may be called Lawki religion or if I may coin a new term for their ancient religion Lawkism;in anglicised form to better understand the import or meaning. In those days the Zo s were ardent worshippers of one omnipotent, Almighty God called Pasien; as well as their great ancestor known as Pusha/Pusa and the underworld spirit called Zînmâng. There was a concept of One Great Creator who created the heavens and earth;and all the things in them. This great spirit is called Pasien; which in literal sense means God. Below this great God there exist a less powerful spirit known as Lungzai who may be considered to be the assistant or brother of Pasien. It is slightly lesser than God in power and might.
To corroborate the relationship of these two great spirits let me narrate one scene of the Nântal-Neinou mythology. In the Nântal -Neinou mythology; in one of the scenes as the sun was about to set they arrived at the base of a mount or hillock to rest for the night. The Lion(Hûmpi)who was on the trail of Nântal was resting as well as lying in wait for his prey on one side of hillock; while, on the opposite side of it Nântal and Neinou were resting after a long and weary journey. It is mentioned that at that moment Pasien and Lungzai saw the condition of these two living beings. It is said that both of them had a discussion as to whom to support and save.God asked Lungzai, “Brother whom do you think should we support and save Man or Lion ? To this Lungzai replied, “Behold,whenever the Lion kills an animal it never gives thanks to us before having the meat ; whereas, whenever Man is about to eat food or meat he always says “May my God be pleased; may my Lungzai be pleased”(Ka Pasien na tai aw; ka Lungzai na tai aw). Therefore,it is befitting that we support and save Man”. The Lion had a magical power to transform itself into any animal and so it transformed itself into a bee. And it started to hover above their heads to prey upon Nântal. Pasien and Lungzai instructed Nântal to unsheath his sword and slash the bee which was hovering above their heads. Obeying the the instructions of Pasien ang Lungzai; legendary hero Nântal immediately cut the bee into two halves killing the Lion instantaneously there and then. The same terminology 'Pasien' is now used to refer God in this Christian era.
SPIRITS:Then, comes an underworld/netherworld spirit beleived to inhabit very dark under world kingdom They called it; Zîn or Zînmâng. This underworld spirit is responsible for various types of illness, diseases, sickness, pestilence, plague,etc. It is believed to be the harbinger of sorrow and death. For, one can find in various Zo poems mentioning the fear of this particular spirit.For example, “Zîn daw-âi in bang nang bawl ahi'am maw? meaning "Demon what have you done to me". Daw-âi (Charms) may be defined as a harmful potion or poisonous concoction which brings illness and disease upon human beings by this underworld spirit. This spirit is basically a wicked spirit.One may define it as the Demon or Evil-one. It is beleived to rule the Dark Underworld Kingdom. Therefore, for the fear of this spirit it has to be appeased through incantations and offerings of animals and birds.
ANCESTOR WORSHIP: Every clan or house had their own Pusa which is placated and appeased during the varied festivals of Boasting,Harvest,Felicitation etc. In every house, the Central Column or Pillar is used as an altar to offer food and drinks to the ancestor spirits. This Central Pillar is called Sûtpi or Sûtzung. When such worships or offerings are made the act of worship or offering is called Sûtzung Biehna. In the Sûtzung Biehna the progenitor or ancestor spirit is implored upon or invoked to abundantly shower great blessings on the house or clan in the ensuing year for the purpose of health,harvest, and wealth. The names of their forefathers were recited on these ocassions.
ABODE OF DEADS: Then, comes the concept of soul called ‘Ha or kha’ which exist even after the death of a person. Sometimes some wicked person's soul lingers on, on the earth haunting the loved ones or subjecting to terror. This wicked soul is called Siha,sihla or Thadam. This good soul after death prior to entering heavens is believed to proceed to the land of the death known as Mishikhuo.
CONCEPT OF HEAVEN AND FEMALE DRAGON: Before entering the different levels of heavens,there used to be Gulsamnu; the fiery female Dragon;the gatekeeper of heavens. She used to guard the gateway to the heavens with her fiery tongues and swords. She was believed to taunt or teased persons who had not killed even a single animal during their lifetime; treating them shamefully,subjecting them to torture and misery. Where as , she easily lets in those persons who had killed many animals in their lifetime on earth. Then, the soul has to cross over a great river before reaching Piêugâl;literal meaning is the otherside of the river bank. From Piêugâl the soul proceeds to the different heavens according to merit and wealth accumulated during his or her in life.
Concept of Heaven(Vângam): Heaven as considered to be a very beautiful and joyous place where the good people go after their death. Here, there is no Evil one i.e Zînmâng to trouble him. There is no concept of Hell among them. They imagined that there were three layers of heavens called Vân viz; i)Thangvân ii)Lêngvân iii)Vâivân iv)Mîmvân.
i)Thangvân:
This is the highest layer of heaven and also the most blissful place.It is the Paradise. Here,the spirits of the good people take their final rests. The land of the dead i.e abode of the dead called Mishikhuo also known as Pieugâl gam.
ii)Lêngvân: This middle layer of heaven is not as blissful as Thangvân. Here,the spirit of slain person who was killed by sword of enemy or the uncleaned or evil spirits of dead people are placed for further cleansing process. The spirit of the slain person lingers on here for as long as vengeance against the killer is not avenged. The moment the revenge is settled the spirit of the slain person proceeds to Mishikhuo. Lêngvân is also called Sâshikhuo and it is akin to Limbo or Purgatory. The third name of this layer of heaven is Vâivân. The soul of evil-spirit possessed person(kâunei) remains here forever floating in this layer of heaven.
iii)Mîmvân: This is the lowest layer of heaven where the spirits of dead animals and birds are believed to take their rests.It is thought to be the resting-place of animals and birds, fleas,rats etc,.All the animals and birds are considered to possess some sort of souls which take their final resting place in the lost layer of heaven called Mîmvân. The Zos believe in many types of good and evil spirits which are thought to inhabit theforests, rivers, streams, hills, hillocks, caves, ravines, mountain tops etc.
In the benevolent categories one comes across the name of Lungzai which is considered to be the assistant or brother of God; Pasien. Zînmâng the underwold spirit is both malevolent and benevolent depending upon the way it is treated or propitiated. Then, comes the ancestral spirits who come to the rescue of men when invoked upon the clan Siempu(priest).
In the malevolent categories there are viz; dawi(devil, evilspirit), dawimângpa(satan), kâu:(witch,uncleaned spirit): i)innkâu ii)gamkâu thadam(ghost, spirit), siha(spirit of dead), tuichingte or hlangnêlte(deep waterspirits), misâu(yowie, giant), pheisam(hopgobblin, elf),khosie(imp,fairy), gamhuoisie(forest ogre), Luidungdawi(Stream/Spring spirits), Tuinêhdawi(Water spirit), Mittom:evil-eyed-stick liked short snake, Thangtom: twelve coloured short snake, Bângtung dawi(spirit of upper wall), Bângnei dawi(spirit of nether wall), Thapuong dawi, Annkuong dawi, Chiadawi(Spring spirits), Gundawi(river spirits), Gulpivomdawi (black serpent), Nituidawi(egg of Sun gods), Gampidawi(country spirit), Gamhuoisie(forest ogre), Gûlsamnu: Gûlsamnu is a great female dragon or spirit which guards the Gate of Heaven(Pieugâl gam); celestial gate, Gûlpi(The Great Snake), Aw/O is a cosmic or celestial evil spirit thought to make its abode in the heavens,
Khang: Khang is an evil spirit which torments a person while at sleep.
The Central Pillar/Column (Sutpi)of the household where the ancestral spirits are propitiated ;as well as ii) the rivers, streams, caves,ravines, precipices, dark areas of forests, damp places, hill or hillocks, old trees, deep and dark rivers, underground caves, netherworld etc, are the abodes of various malevolent and benevolent spirits which are thought to control the worldly affairs of men.
The Siempu(priest) locates first the sacred area thereafter, he selects a specific spot where he would perform the varitiies of rituals and sacrifices.The spot may be the bank of a river or stream.It may be a hillock or a raised ground. Once, the spot is chosen he prepares a raised altar using stones collected from the river or stream. A temporary thatched hut is constructed above the altar and in this the animal is sacrificed. The priest recites incantations after this he takes hold of a sharpen rod then he hold down the sacrificial animal piercing through its heart.
Mishikhuo: Mishikhuo is literally the land of the Dead or ther abode of dead people. The souls are said to take their temporary rests before finally journeying to Pieugâl gam(heaven). This place is neither heaven nor earthly place; it is thought to be somewhere between heaven and earth i.e in the firmaments. In Khupching leh Ngambawm legend it is told that both of them met each other in the land of the dead: Mishikhuo. The inhabitants of ‘mishikhuo’ are spirits or souls of the dead people; they are thought to change themselves into human beings during the day and they turn into skeletons during the night. For them bamboo leaves are fish,the caterpillars are wild animals.It is something akin to limbo or purgatory. From Mishikhuo the soul enters paradise called Pieugâl gam otherwise known as Vângam i.e Heaven
There is the Clan Priest known as Tulpipa. Tulpipa is the head of the clan or family who performs all the rituals and sacrifices connected with the family worships and feasts for propitiuation and appeasement of the various spirits and ancestor spirit.
By Philip Thanglienmang
Source: Oral traditions handed down by my Uncles and Aunties.. Bibliographies:-
1. Upto date History of Zo people by Rev.P.KhamDoNang B.D,M.A
2. Tribals of India by L.P. Vidyarthi

Lâibusutna leh Lâi Siengthou silbawtheinate

{Printing press and the role of the Holy Bible}
Kum 1475AD kum in William Caxton in lâibusutna(printing press) abawlkhiet apatin Mangkam in kikhêlna tampi anei na lâi hi. Tami lâibu sutna jiehin lâibu mantam tampi mantawmtahin ahing kisunkheta a, ahing kisujauta a, mi tampite’n lâibu ahing simtheita hi. Lâibusutna khawl(machine) ziehin lâisimthei leh gielthei mite ahing pung deudeu a,tuachiin hâm tângpi jahthei ahing piengkheta a, hâm kibahlounate ahing kiem deudeu a, Hâm kammalteng ahing gawmkhawm thei hi. Lâigieldân asukhanglien mama a, lâiteng zahdân kibahna ahing tun hi.
Lâibusutna jiehin kamzah(language usage),hâmneute(dialects) tuomtuomte ahing kigawmkhawm thei hi. Hâm kikhietna zong asukiem jouta hi. Lâigieldân leh lâiteng zahdân a’ng kibang thei ta hi. Lâibusutna in lâiteng(spelling) kibahsahna(uniformity,standardization) a’ng tun hi. Hâm kibahlounate(dialectical differences) khanletna(development) a khâm hi.Mangkam ahing khanglien a tuni’n leitung aluodim phielta hi.
Singtangmite kikhenna; Missionaryte hing pieh Roman lâi(Roman orthography) ahi.
Tu’nle hâm leh lâigieldân tungtang kikum khawm va ui; Lâigieldân(spelling usage) in hâmdân(manner of speech) leh hâmzahdân(language usage) asuhdihthei a,ahilouleh asulamdang thei hi. Lâisiemte(scholars) lâigielte khu hâm bulpi leh sutpi dânin akigêl hi. Lâigieldân pên hâmguong(structure of language) khat toh akibultuo leh akhietna omthei pan ahi. Tuajiehin hâm chipên ahileh osuo(vowel) pawlte ahi. Osuote pên mit a, muthei chiemtêna khuoilumei phêng tung,electric meiphe ahisihleh khutsut chite apata kisuothei ahi. Tuachiin, lâigieldân leh hâmzahdân pên gielkhiet apata hing mêngdoh leh piengkhethei in akithei hi. Hâm khatpoupou sunga kamteng/thuteng(word),ophawidân(phonetics),osuo khietdânte khu lâigieldân in abukimsah theichet sih hi. Missionaryte’n lâigieldân a’ng pieh u’a kipan in thuteng/kamteng akikhietna uh tampite a piengta hi. Missionaryte’n lâigieldân a’ng pieh u’a kipan in hâm kibangte zong hâm tuomtuom dânin ahing kigielkhie a hâm kibang nalâi pipi zong Missionary luite’n lâigieldân tuomtuom ana pieh jiehun hâm kibang lâi mipawlte zong hâm kibanglou dânin ahing piengkhie hi. Singtangmite laha Bible a’ng letkhedoh chiet u’a, ahing kisutjou apatin lâiteng zahdân tuomtuom ahing kijang chiet a, tuachiin hâm tampi ahing piengkhe dânin akitheita a,tuachiin nam tuomtuom hâm dânin,amauh theitawh in ahing kituomkoi chietta uhhi. Bible in Manghâm leh Mangkangte laigieldân agawmkhawm joua,leitung pumpi ah Mângte(rulers) in apang u’a,gam tampi ana luojou uhhi. Hinanleh ei singtangmite pên Bible a'ng kisut akuon in,lâigieldân lam ah a’ng kikhenjâhta uhhi. Lâigieldân leh hâm kibahsahna ding lampang ana ngaisun khol sih u’a,tuachiin lâigieldân ziehin nam(tribe) tuomtuomte ahing kimêlchi chietta uhhi. Tu’nle, Manipur gam sunga nam chia akigên chiengin hâm khat bulphu(base) in nam akitheikhen zêl hi. Zo[Zou] hâm leh Simte(India gam sung a Simte) hâm bang en lei, a ophawi uh kibang deidoi vethou ahivangin Simte Literature Lâigieldân pên Paite/Lushei/Tedim literature lâiteng zahdân azah jiehun Zo hâm toh akibang theita sih hi. Tuachiin Tedim hâm leh Paite hâm thakhat hinapiin, himaleh missionaryte ana lâi pieh uh ana kibang lou ahimanin tuniin tategêl pên hâm tuomtuom dânin a om ta mawh hi. Mikâng Missionary masate ana Lâi pieh pên uh ana kibang kha ana hitaleh tuni’n tam hâm tegêl pên akitheikhenthei sih dînga,tuachiin hâm khat dânin ana kizil thei dîng hi. Himaleh Mikâng missionary masate’n Tedimte adîngin Lâi khat ana piengsah uh a, Lushei missionaryte’n Paite adîngin Lâi dang khat ana piengsah uh hi.Lâi kibang ana hitamahleh khanglien jawdîngin ka gingta hi. Tuamabangin,Mikâng missionaryte’n Lusheite leh Hmarte Lâi tuomtuom ana pie uh a, tuni’n tam hâmte gêl pên atuomtuom dânin akitheikhenta hi. Duthusâm(deidan) in tagêl bêh ana kibangta ngengngong uh leh a hâm uh khanglien mama vên maw! Tu’nle, Missionaryte lâipieh tungtang kikum kia va ui:- Eite pen English Medium(kizahna) school ngen a khanglien atamjaw i hi jiehun, I hâm-leh-pâu uh, I sim chieng’n English okaidân[phonetic] I zang let uhhi. Mânghâm banga ei singtang hâm khat poupou pawl khat [classI] apata I zillou uh ahijiehin sim hasa akisa thei chiet hi. Tua ahimanin ogingte zahdân I buoithei mama pai uhhi. Tedim ,Paite,Simte leh adangdangte lâigieldân pên missionaryte ana pieh uh lâigieldân A,AW,B,CHAW…system jang uh chi’n khenkheta lei ,tam lâigieldân jiehin a osuo uh leh athutengte uh nempi ana kiheng chithei ahi. Etsahna in A,AW,B,CHAW system zangte’n ‘O’ pên ‘OU’ chi in agingsah uhhi. Gêntena in tou pên to‘ chi’n asim u’a, lou pên lo; loh’ khu ‘lou’ chi in agingsah uhhi. Hinanleh, India sunga A,B,C,CH,D,E…...Z, azang Zohâm sungah khun ‘loh’ chipên Mang hâm a kiledoh leh ‘shake,stir’ china ahibou hi. A,AW,B,CHAW..system zangte’n Manghâm a ‘to fall’ agiel chiengun ‘kia’ chiin agiel let u’a ;hinanleh,a ophawi uh lah, ‘kie’ gin toh akinâi mama zêl hi. Mangkam a ‘bad’ khu ‘sia’ chiin agiel uha ‘pastor/teacher’ zong ‘Sia’ chiin agiel gawp suh uhhi. Zo hâm a ‘bad’ chia akigiel chiengin ‘sie’ chiin akigiel leng hi. Zo hâm a ‘sia’ i chi chiengin Mang hâm in ‘iron’ china ahibou hi. Ahilouleh, ‘sia’ chipên ‘sihva’ tomlam kawmuna khat ahi. ‘sia’ zong Mang hâm a ‘to wipe ‘ china ahi. Zohâm in fastàsua chiin akigiel a,publish,open,suo chiin akigiel hi. A,AW,B,CHAW system zangte’n Mang hâm a ‘gaur/mithun’ pên ‘sial’ chiin agiel uhhi. Zo hâm a ‘sial’ chipên Mang hâm in ‘fox/jackal’ china ahibou hi. Ahilouleh, ‘sial’ khu ‘âhsi’=star china ahijaw hi. Zo hâm a thuteng ‘kie’ khu Mang hâm in ‘fall’ china in akizang hi. Ahivangin, Zo hâm sungah thuteng ‘kia’ i chi chiengin Mâng hâm a ‘return,again’ china ahi. Manglâi toh hing khanglien mite’n kammal khat asim chiengun Manglâi sim bangin asim let uhhi. Zo hâm in,tam atunga kigên thuteng kitheikhenna anei jiehin atuompouna akinei khinkhian hi. Tam atunga i gênte jiehin ei singtângmiteng hâm ahing tuom deudeuta hi. Tambangin thuteng nempi khat kibahlouna ahing piengkheta hi. Lâigieldân leh lâibusutna in Mang hâm akhangliensah a,akibangsah a,ahi’nlah ei singtâng mite lah ah, hâm kigamlâtna ahing tunjaw hi. Lelam khat ah, tulâi huntha hun in, lâibusutna ahing up apatin hâmkinâite;Zo,TedimChin,Paite,Simte,Vaiphei,Gangte,Lushei,Hmar,Thado-Kuki leh adangdangte lâigieldân ana kibangta maileh leh kilawm hia!. Ana hitheilou pen i nam i gam a diinga sil dahuoipi khat in akimu hi. Tualeh hâmneute(dialects) na kigawmkhawm taleh kilawm hinapiin,tam lâibsutna jiehin ahâm apâu uh khu kigawmkhawm lehmah in,akigamla deudeu jawta hi. Lâibusutna hing khanlet lâia Manghâm sunga hâmneu kibahlounate akhâmjou mabangin ei Zo,Paite,Simte,Vaiphei,Lushei,Tedim-Chin,Gangte leh adangdangte laha zong hâm tângpi khat ana piengdoh leh ana lêngkhedoh taleh kilawm mama ahi. Hinanlehzong, Mang hâm bangin i hâm kinâite na khanglien khata sih hi. Tuni’n ‘Towel of Babel’ kigên mabangin i gam u’ah hâm chituomtuom dânin i ding chietta uhhi. Tuajiehin,tunia I kikupna uh thulu ahileh I hâmte uh ousohâm ahijiehin Missionaryte a’ng na pieh ‘lâi’ leh ‘lâigieldânte’ pên I hâm sung u’a thuteng ophawi leh osuote toh akituoh na’i? chia etthakia di’a hoi ka sah jiehin ka thei khomkhom in ka’ng tâlang hi. By Philip Thanglienmang