Monday, April 28, 2008

CAREER

Career kichi bang china e ? chi kikumkhawm vâ ui.
Oxford Dictionary gêndân in; Mihing khat hinkhuo tamjaw sunga sep-leh-bawl poimawtah tualeh khantoutheina dînga sep-leh-bawl khu Career kichi ahi.
Mihing khat in adamsung in,nêh-le-tâh,sil-le-tên leh inn-le-lou hunkhop khat ama leh a innkuonpite dînga anei leh alamdoh poimaw mama hi. Minua-mima deljou leh phâhjou têisâm na’ngin damsung a sepna hoitah mai khat tûh têi angâi hi.
Ei Zouhâm in Career khu mihing khat hinkhuo sunga nêh-le-tâh suina leh ngâna dînga asep-atoh khu ahi hi. Atomlam in gên lei; damsung kivâna sepna ahi.Tulâi in khâm chiin zong i thei uhhi.Career toh kizawitawn hinkhuo sunga ana kichîndânte leh midangte chîndânte themkhat kikumkhawm va ui.
I PU I PATE ANA CHÎNDÂN
Damsung kivâna nasep tonggim in ipu-ipate khu kukaltah in bu-al khuon main joulei tângzawl ah ana kuon let u’a amuol sângteng ana lêp u’a,ahawhguomteng ana zui uhhi. Sunni tumdong in khosa pânkâi in zotunmângpi tu un na ana tong uhhi.
Ipu-ipate’n joulei ana hou[lhou] u’a sing ana puo u’a, sakâpsiemte’n sa ana kâp u’a,ngabengsiemte’n nga ana beng u’a ahinkhuo sungteng uh nâsep-silbawlna in ana zang let u’a tualeh ana pawnthaw mama uhhi.
TAPIDAW SUO NUA A CHÎNDÂN
Tulâi in, Khristien sahkhuo zui in tapidaw i hikim chiet ta uh hi.
Nidanglâi a ipu-ipate uh nasep kukaldânte Tapidaw i suo u’a patin i na chîng nawnta sih u’a, khuchi’n thagum toh nasep kukaldân chite akithupi ngâi kholta siha, lâisim lam ma, ana kingâikhawh jota hi. Tate lâi hâsim a, simsah dîng ma, koipou in agên thupi pênta uhhi. Athu mai a, gênsiem bangpên e? bawl tahtah dîng theithei lou i umkha dîng uhhi. Nâupang khat lâisim dînga kikhawhngâijaw jiehin khutgum-thagum a natong leh sêmgim dîngin I tate uh I na enta sih u’a,lâilam maimai sai uhleh chi’n deisahna leh ngâidân nei in I tate I na enkol tou zêl uhhi. Tua toh kijui in, I tate uh sâng[school] I kâisah chiet uhhi. Pawl 1[khat] apat pawl 10[sawm] 12[sawm-le-ni] tan in atamjawte khu nu-le-pate etkolna nei ah ahing khanglien uh hi.Joulei ah kuon vai chi hitalou!.
CAREER SIEMNA DÎNGA NU-LE-PATE POIMAWDÂN:
Ei singtangmite hinkhuo mandân pên; tunia huon dîng tunia suithu leh hawltawm,tunia nêh dîng tunia suitawm, mu leh, zangtawm zîngchieng thâichieng dîng gêlkhawh khollou in, I hinkhuo uh tamjaw I na mang let uhhi. Bangma khuoltûpna ana kinei khollou in I damlâinite uh i mangtou tou zêl uhhi. Ta-leh-nâute pên anêh uh,asil atên uh, asâng kâiman uh i piehjou phot leh, bangkim jousie bawljou,pejou leh ngaituojou dânin mi tampite’n ngâidân ana kinei zêl a, tu’n zong tuachibang ngâidân nei mi nempi i umlâi dîng un ka gingta hi. I tate uh a lâisim sung u’a toupi khinkhian leh lâi hildân thei gêhgûh,hinanleh I hilsawm khol sih u’a, tate pûihuoidân leh etkoldân zong I na khawhngâi khol sih uh a,tuajiehin I hindânte uh zong azie-apawl a om let sih hi.
Hun-le-tâng zahdân bihkhiet om tuonlou mahni lungsim bûtbût dâna gamtângte I tam nalâi maithei hi tunidongin. Hun mandân zong kisiem vatêh lou!. Hunte ût ût dâna manggawp nisuo leh nitum kâl a kiviel lele kawi ‘sa lah hilou mihing lah hilou’ dinmun a, hindân mang tampi i um nalâi maithei uhhi. Niengtui[singpi] sai[hotel] sungah zîngninou suo enkawmin,I hunteng uh thusie-lasie gênna in I mang zêl uhhi. Zîngchieng khum bawl na’ng thâichieng tammi nevâng china lungtang kuo i tawm nalâi dîngun ka gingta hi.
Tam atunga ka gên chîndân hoiloute i chi diei mah? jiehin eimite’n guollui thupil in “Zoute’n chiengkhut asât uhleh asât khat” chi khu mi nempi’n i chîng na lâi u’a, tu’nzong akijang leng hi.Tuajiehin khanmaw bawmlâng in ahing kuoisuh nalâlâi hi.
Bieh-inn kâi dîngin nu-le-pate akijawt dieldiel zêl u’a, himaleh, bieh-inn kâi hun sungin tate’n bang ana bawl uh e? lâi asim uoi? ahilouleh amawh tâpva uoi? chite atheilou mi i tam nalâi maithei uhhi. I tate uh pên Lêngkhawm mang a tou khinkhian ahiei, lasa diemdiem ahiei? ahilouleh suhva-touva,pêva mi ahiei ? chite zong theilou mi tampi i om dîng un ka gingta hi.
Ka nêulâi in sângka ka tun chiengin ka pa in; ‘Lawm tuni’n na shiete’n bang na’ng hil ei? chi’n ei na dong let hi.Hâsa na sa ei, bang na chi ei ? chi in ahing dong let hi.Ka bawl hoi chiengin nuomman[letsong] ka sang let hi.
Ka nêulâi in zân chienga lâisim a ka tou chiengin ka nu in meivâh ahingtânpieh a, ama ka kûngah ahing tou let hi. Ka chim chiengin ka kihoulim zêl gêl hi.
Sângnâupang khat Career siemtupna ah Nu-leh-pate mawhpuohna lien mama hi.
1995 kum in India kumpi in Delhi Andaman & Nicobar Islands Civil Service nasep ahing pie hi. Tuachi’n Delhi ka tuh kalsie kum 8(giet) avâlta hi. Tam India khopi sunga nam khangtoute lah a, ka sil mukhiet tampi ka’ng theisah nuom uhhi.
New Delhi khopi sungah vêng tuomtuom a om a, tualah apatin ka tênna vêng min pên Greater Kailash-Part I a kichi hi. Tam mun ah mi hâusa milien-milal,summêtbawlmi nempi atêng uhhi. South Delhi zong akichi hi. Tam mun ah sânginn hoi mama tampi a om hi.India sunga mipil-misiem nempi tênna zong ahi hi.
Tami vêng sunga midangte’n atate uh, a etkoldân tângpi ka mu chiengin ka lungsimkhoi mama hi. Bangjieh e? ka chi leh,midangte tate kipuihuoidânte leh ki-etkoldânte ka mu chiengin eimite’n i tate i etkoldânte leh i etkolloudânte uh ka lungsim sungah ahing kilang a, eimite leh kolte tate pûihuoidân leh etkoldânte uh têkâhna[comparison] mai khu ka lungsim sungah athâm zing hi.
Zîngmawng in nâupangte athaw chiengun nu-le-pate zong athou chiet diemdiem uhhi. Lâisim hun chiengin thei leh theilou omlou in, nu ahilouleh pa in atate uh a lâisim na u’ah atoupi uh hi. A kuon khiet chiengun atuithawlte leh alâibu thongpite uh apuohpieh u’a tuachi’n Bus parking tan vathahkhe zêl uhhi. Nitâh ahing kilelam chiengun tua Bus parking ma ah aman pên khat in avalata hi. Hakhat sungin Nu-le-pa leh sângshiete kimukhawmna[Parent-Teacher meeting] a om let a,tuahun chiengin nu-le-pate sânginn ah ava hawkim diemdiem uha, tuachi’n sângshiete toh ava houlim u’a a tate uh lâisimdân asiemna-asiemlouna chite a nu-apa akihil chien hi.
Sângnâupang khat masawnna leh tawnlanate akigênpieh let u’a, tuachi’n mabân a ahât sêm nadîngun hânthawnna leh pûihuoidân dîngte akihil let uhhi. Anêulâi u’a patin nu-le-pate pûihuoina leh etkolna hoitah amu jieh un nu-le-pate thumang mi ahing suohta u’a, asep-abawlte uh nu-le-pate thulou in agamta ngam ta sih uhhi. Nu-le-pate’n agêngên pên khu Pasien thu-leh-la mabangin apom u’a, asângthei uhhi. Nu-le-pa ângsung apata hing khanglien ahiman un kingamna,tahtâina,kukalna chite anei thei uhhi. Nu-le-pate’n a hinkhuo sung u’a asep-abawl dîngte uh akawmupieh uhhi.





SÂNGNÂUPANGTE THEIDÎNG A POIMAWTE:
Tuni’n sângnâupang[student] Pawl 11-12 sim na hia,tami pawl na jaw chiengleh bang na bawl diei? chi’n nang kidong khataleh,atamjawte’n ‘Civil’ Service ka bawl nuom’ na chi maithei uh hi. I society uh Colonial lungsim [mindset] alut jiehin mikângte bawlbawl tengpi jawng in atût[athaw,to imitate] bangin ngâisangna lungtang dim in I thaw u’a I jui chiet dieldiel uuhi. Lambu lâi sunthei hâmhâm thuneidânte ana kingâisâng mama mawh ahimanin tu-a khangnoute pên DC,SDO chite ana kingâithupi mama uhhi.
IAS,IPS maimai ah ana kipei sawm têntûn chiet hi. Amahaw nop leh noplou omlou in Zote chiengkhut sât thakhat kigên i bang siengta uhhi. Summetbawl nasep poimawdân chite i na kihil khawh khol sih u’a, i tate photphot sâp leh lêng suoh dîngin i na ngaituotang chiet mawh uhhi. Thagum a nasep-natoh athupidân leh agildân i na hil ngai sih u ‘a, tuni’n sâunâupang lâi sim thei maimai khat in zong tuga lawlmêt dîng, nisa tânghâm nuoi a opsa kâi zên a nasep dîng chite a mang un zong aman kha ngai ta sih uhi. B.A,M.A passte gênda mai vâi!.
Sângnâupang khat in a Career dîng atêl masanga,angaituo masapên dîng ahileh keima lâibawlthei mipil ka hi amah? nasêmmi,natongmi ka’mah? ahisihleh summetbawlna lam lunglut mihing ka’mah? chite atheisawm masapên hoi ka sa hi. Lâibawlthei manglou a,sepna sângpipi vangîm leh vatup chipên lawsapna kêntawng a, ketêitêi dîng na hi china toh kibang ahi chi ana thei khinkhian in lawm. Na khomkhom in tupna leh ngîmna nei inlen na gieldoh jawtan theichien masa inlen deljui in.Ipu-ipate’n thupil na gendan bangin ‘Sakhi that joulou ngaltang tum pai si’n’. Mihing pawlhina lamah kitâhla si’nlen na mabân kikhuotjaw in. Mijousie’n chiengkhut sât e! chiin nangin zong sâtsawm si’n,na hina na tupjou dîng,na lunglutna leh na kituohpi chet nasep deljui in tuachiin na lawching ngêidîng hi lawm.
Atângpiin,science stream lamah pei lachin zilna lam tampi a umjaw a,mabân sepna lam atamjaw a, tualehzong ahuop atamjaw hi.Tami ka chi chiengin Art lam,
Commerce lam ahoisih ka china ahisih hi. Science streams lam a, peinuomte dîngin Cl.X[pawl X] jaw chiengun leh Physics,Maths,Chemistry leh Biology alâh uh ngâi ahi.
Sepna dangte dîngin Graduate khat poupou ahithei mai hi.Tulâi kitêtna(competition) chinteng ah Maths poimaw mama hi.

Mihing khat hinkhuo sethumsuo sekhat(1/3) khu hinkhuo mandân kizilna in akimang hi.
Tuajiehin, adieh in Manipur gam apata hing kipankhete adîngin sil tampi gêlkhawh dîng a om tham hi. Gam sung buoina um ngîtngêt pên i nêulâi u’a pata kipan ahitabou hi. Tuapên sillamdang a zong gelding ahi nawn sih hi. Kumpi lah zawng deudeu nasep[kâm]lah kihonbe mawngmawng ta lou ahi chilei khiel sihvai.
Asiem apil lah nichin hachin a pung sêmsêm. Hun hoilou jiehin gam abuoi zêngzûng nu-le-pate’n atate uh Manipur pulam sena’n anei chiet uhhi.
Sângnâupang in sumlam khuoltupna anei ngâi hi.Na nu-leh-pate’n bangja a’ng support jou diei? chi hisâp masa inlen theichien masa’n tuachiin na tup leh ngîm pên del jui in .
Gêntena in; Na pa’n a halaw apatin in dangka 1000 a’ng thot jou leh chîngkiptahin na sumjah dîngdân kisiem inlen kivêng in, regular student hi sawm têitêi inlen,National Scholarship, ST Scholarship khu na lâisiem nadîngin hoitahin,apanna dîng ah dihtahin zang in. Ann tuitui me tuitui mawh nêhnêh si’n puon-âh lîlî âmla si’n na sil na tênte asienthou pouleh lungkim inlen mi hâusa tate chiet bangin che si’n. Mi sângin sim
tamjaw vâng chiin, Na vâna leh na lênna dîng buoipi si’n na sim dîng toh buoijaw lachin tuachin na lawching ngêingêi dîng hi. Khumjiehin I lawsân uh ,I sum-I pâite uh Manipur pulam ah 50% phiel apawtdoh zing hi. Hun leh nite’n koima angâh sih hi.
Na career uh hoitahin tunia apatin kisiemtup chiet ta un. Na tup na ngim uh na deigaw uh
joulei a kuonte mabangin sêm tinten un bawl ngîtngêt un. Mother Earth Cassette sungah Pu.Thawngpau phuo la ngai khat sângnâupangte adîngin hoi ka sa mama tuajiehin ka talang nuom kia hi.
Kei ka kuon ding Joulei ah
1. Kei ka kuon dîng Joulei ah,
Bu-al khuonma`n ka kuon dînga,
Amuol sângteng ka lêp dînga,
Ahawhguom teng ka zui dîng hi.

Kei ka kuon dîng joulei ah,
Mi tunma in ka tung dînga,
Lienpipi in ka huol dînga,
Hâichi chikim ka tawi dîng hi.

2. Kei ka kuon dîng joulei ah,
Doupi Nisa sa nanleh zong,
Tuiguo gielpi ke nanleh zong,
Khopihui thawmging nanlehzong.

3. Kei ka kuon dîng joulei ah,
Zoutu mângpi ka tudînga,
Tutkhawllou in ka pang dînga,
Mitutma in ka tut dîng hi.”

Tuinleh Professional Line tuomtuomte en va ui:-
Management:Bachelor of Business Administration(BBA) leh Master of Business Administration(MBA) ,Post Graduate Dip. In Business Management ziljaw chiengleh Private Companyte ah nasep hoi mama muthei ahi.
Regular Universities leh Open Universities tuomtuomte;Indian Institute of Managementte,Indira Gandhi National Open University,New Delhi,Annamalai University,Kamaraj University Chennai ,Delhi University,Delhi leh adgdgte’n kumsiel in Business management lam ah Bachelor of Business Administration(BBA) leh Master of Business Administration(MBA) Post Graduate Dip. In Business Management,
examination akandak let hi.
Law: Bachelor of Law(LLB), Master of Law(LLM)
Teaching: Diploma in Teaching,Diploma in Nursery Teaching,
Bachelor of Education(B.Ed),Master of Education(M.Ed) leh adgdgte
Science lam: Astrophysics,Nuclear science,Geology,Biotechnology, Genetic
Engineering,Anthropology,Archaelogy,Sociology,Psychiatry,Psychology leh adgdg.
Engineering Fields : Civil Engineering,Electrical Engineering,Mechanical Engineering,Architecture, Production Engineering,Computer and Electronic Engineering,Construction Engineering,Environmental Engineering,
Sanitation Engineering,Aeronautical Engineering,Textile Engineering leh adgdg.
Medical sciences:- Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery(MBBS),
Master of Medicine(MD),Master of Surgery(MS), Bachelor of Dental Surgey(BDS),
Diploma in Nursing,B.Sc in Nursing,Orthodontics,Prosthetics,Physiotherapy,Lab technics,x-ray technics,ultrasound technics,pathology,radiology leh adgdg.
Library Science: Bachelor of Library Science(B.Lib),Master of Library Science(M.Lib)
Hotel Management and Catering: Diploma in Hotel Management
and Catering, Bachelor in Hotel Management and Catering.
Music: Diploma in Indian Music,Bachelor in Indian Music,Bachelor in Western Music.
Art: Bachelor of Fine Arts,Diploma in fine Arts.
Photography: Diploma in Photography,Bachelor in Photography.
Fashion Designing: Bachelor of Fashion Design,Diploma in Fashion Design
Media & Communication: Journalism,news reporting,news reading,editing
Sports: Diploma in Physical,Sports,Bachelor of Physical Sports.

Career(sepna) khu zât nempi aom hi. Kumpi nasepte toh kisai in Union Public Service Commisssion nei a sepnate tam aneia bang ahi:-

Civil Services:- Tami sepnate pên Graduate khat poupou na jaw chienga na gielthei ahi.
Lâivuonna chithum a um hi:- 1.Preliminary Examinations(kuolkhum-Objective type)
2.Main Examination(Gielkhiet-Written) 3.Interview(ki-etkhietna)
Indian Administrative Service(IAS),Indian Police Service(IPS),Indian Revenue Service(IRS), Indian Foreign services(IFS),Indian Railway Traffic Service(IRTS),
Indian Defence Account Service(IDAS), Indian Economic Service(IES),Indian Forest services(IFS),Delhi Andaman Nicobar Islands Civil Services(DANICS), Delhi Andaman Nicobar Islands Police Services(DANIPS),Custom Appraiser(CA),Central Secretariat Service(CSS) leh adgdg a um hi.
Military:- Pawl 12 na jaw chiengin National Defence Academy(NDA) ah Entrance Test a na siemna dungjuiin Navy,Army, Airforce ah na’ng kilutsah dîng hi. .NDA ahileh military lam a IAS toh tethei ahi.
Graduate na jaw chiengin tam anei sepai sâp hina ding na têt thei dîng hi;
Indian Military Academy lutna dîngin UPSC in Combined Defence Service kumsiel in akandak let hi. Assistant Commandant in BSF,CRPF,CISF,
Army Technical Service,Short Service Commissions,Border Security Force(BSF),Central Reserve Police Force(CRPF),Central Industrial Security Force(CISF) lam têtthei ahi.
State Civil Services: State Public Service Commission in akandak zêl State Civil Service pên Graduate khat poupou in atêtthei ahi.Manipur a dîngin Manipur Civil Service(MCS) leh Manipur Police Service(MPS) ahi.Tam nasepna ngate adîngin IAS leh IPS promotion zong om thei ahi.
Indian Institute of Management(IIMS)[Ahmedabad,Gwalior,Kanpur,Kolkatta,Chennai,
Delhi] Ministry of Human Resource and Development,India Kumpi in atawm ahia, tam IIMte in sângnâupangte lâhlutna dîngin kumsiel in Common Admission Test(CAT) akandak zêl hi. Khatvei na lut a ahileh sepna na mudîng chi gên sese ngâilou ahi.

Asia gam buppi tailouin Leitung pumpi ah zong tami IIM degree chipên MBA khu angâisâng mama u’a tualeh Campus Recruitment a um chiengin azil jou nâiloute zong akitêlkhe paipai mai hi.
Sepna lam ahuopte:- Kumpi,Private companyte, Multinational companies (MNCS)te’n sângnâupangte pên ajawma deu un Campus recruitment abawl zêl uhhi.
Staff Selection Commission Examinations kandakna nei ah tam anei nasepte têtthei ahi: Inspector of Custom&Excise,Inspector of Income tax,Assistant Inspector Police,
Sub-Inspector police,accountant,Assistant Grades,auditorsd, leh adgdg.
Railways Service Recruitment Board Examinations kandakna nei ah tam anei nasepte têtthei ahi. Railway apprentice,Railway Ticket collector,Clerks,typist leh adgdg.
Railway Service pên facilities tampi om ahijiehin nasep hoi mama khat ahi.
Religious Pastor :-Bachelor of Divinity(B.D),Bachelor of Theology(B.Th)
apoimaw hi. Military Services ah Havildar in akipan ngâl uhhi.Biehna lam ah biel pastor in apangthei a, NGOS lam ah spiritual counselor,chaplin chite in apangthei hi.
adîngin
Career tuomtuomte tam anei bang ahi:
Atângpiin B.A,B.Sc,M.A,M.Sc,M.Phil,Ph.D,technical training chite na jaw chiengin Astrophysicist,Nuclear Scientist,Geologist,Biotechnologist,Genetic Engineer,
Anthropologist,Archaelogist,Sociologist,Psychiatrist,Psychologist,Radiologist,Ultrasound technician,Physiotherapist,Orthodontist,Dentist,Teacher,Lecturer,Principal,Headmaster,
Professor Advocate,Judge, Meterologist,Oceanographist,Disaster Mangement Expert,
Human Rights Activist,Social Activist,Travel agent,Tourist guide,Import& Export Business,Call Centre receptionist, leh adgdg.
Atunga Professional line ka gên jousie zaza mihing careerte umthei ahi.

By: Philip Thanglienmang.B.E(Civil),DANICS


Thuteng poimawte:-
Midangte=kolte
tawm=chawm,support
kandak=conduct
mihing pawlhina=social organization



Dohnate:
1.Career bangchina ahiei?
2.Ipu-ipate’n na bang ana chi sep uh e?
3.Tapidaw suonua a chindân hilchien in.?
4.Career seimtupna lam ah Nu-leh-pate panmun bang e? Hilchien vawi?
5.Sângnâupangte theidîng poimawte bangteng e?
6. Career chi bangza a um e?
7.Kumpi nasepna lam toh kisai kitêtna chi tuomtuomte hing gên in?
8.Management lam toh kisai a sepna
7.Professional line bangza na thei e?
8.Career tuomtuomte hilchien in?
7
9.”Kei ka kuon dîng joulei ah” koi phuo e?Bang ka cassette a kisa e?
10. ‘Kei ka kuon dîng joulei ah’ hing gieldoh in.?
11.Indian Institute of Management heisungsung ah a om ei? Koi tawm e? Ahoidân hing gên in.?
12. Religious Pastor hina dîngin bang zil angai e? Hei sungsung ah sepna a muthei e?

TOMLAMTE:-
1. Tam anei a tomlamte sâukai in:-
IAS,IPS,DANICS,IIM,IFS,IRS,MPS,IRTS,SO,CSS,NDA,CDA,CISF?
2. Tam anei a tomlamte sâukai in:-
MNCS,BDS,MBBS,M.Lib,Ph.D,MBA,BBA,B.D,B.Th,IIM?


About the author
Pu.Philip Thanglienmâng ahileh Pu.(L) Subedar Thangkhokâm tapa lîna ahi. Amapa pên February 22,1964 kum in Singtom ,khuo Chandel District,Manipur ah apieng hi.
Alâisimnate:-
Pawl Kg-IVtan;1970 apat 1975 kum sungin St.Joseph’s School,Sugnu,Manipur ;ah ana kâi hi.
1980 kum in Loyola High School,Jakhama,Nagaland;ah Pawl X ana jou a,
Nagaland pumpi adingin topper 10th Rank(asawmna)in ana panghi.
Hygiene,Science leh Geography subjectte ah 80%(distinction) ana mu hi.
Nagaland State Government Scholarship mu in St.Edmund’s College,Shillong ah P.U.Sc 1982 kum in 75% in ana jou hi.
1986 kum sungin Lukhdhirji Engineering College,Morvi,Gujarat ah ;B.E.(Civil) Engineering First Class in ana jou hi.
1987 kum in Manipur Public Works Department ah Section Officer-I asem hi.
1993 kum June ha in Assistant Engineer in ana kâisâng hi.DC,Churachandpur ah AE(Dev) in ana toukha hi.
1994 kum in Anthropology leh Geography subjectte la in Civil Service(Main) Examination ah ana lawching a, Delhi Andaman &Nicobar Islands
Civil Service(DANICS) amu hi.





















1997 apatin Delhi Government ah
1)Sub-Divisional Magistrate(Chanakyapuri)
2) Sub-Divisional Magistrate (HQ)
3) Sub-divisional Magistrate(Elections)
5) Deputy Director(Transport)
6) Deputy Director(Higher Education)
7) Assistant Commissioner,Food &Supply Department ana sêmkha a ,
Tuin .... in asem hi.

HOBBY: Nga thângkam(Angling) and writing

No comments: